Abi küsimise kultuur • Visionest

Ise hakkama saamine on inimestele ülioluline, eriti praeguses ühiskonnas, kus iseseisvus on pidevalt jutuaineks. Abi küsimine aga ei tähenda enamasti soovi, et keegi teeks meie eest töö ära. Abi küsimine võib avada väga ootamatuid uksi, mistõttu on küsimus palju laiemas: teises vaatenurgas, tegutsemise ja valdkonna uuendamise viisis…  Ja lõpuks koguni selles, et hea idee või lahendus saabub vahel väga ootamatust kohast, kui mõelda näiteks karjäärivahetusele või mõnele esile kerkinud murekohale.

Väga levinud on arvamus, et tugev inimene suudab kõik lahendused ise välja mõelda. Eriti mõeldakse seda juhtide kohta, sest millegipärast arvatakse, et juhi peamiseks ülesandeks ongi öelda teistele, mida nad tegema peavad. Olgem ausad, see tunne, kui sa käid välja mõne idee, ongi võimas. Ja ka võim delegeerida oma idee teoks tegemine teistele on hea tunne. See paitab ego: „Mina olen see, kes siin ideid välja mõtleb ja otsuseid vastu võtab.“ Aga kas see on ikka nüüdisaegne viis, kuidas inimesi juhtida? Kindlasti mitte.

Siin tulebki mängu julgus olla haavatav. Julgus mitte teada kõike; mitte alati teada, kuidas on õige käituda või olukorda lahendada. Me anname endast kõik, et saavutada parim tulemus. Kas me üldse teamegi kunagi midagi lõpuni välja? Ei tea. Isegi korraliku kogemuse korral ei tea me lõpuni, kas üks või teine tegevus kukub samamoodi välja nagu varem. Kõik muutub – ajahetk, inimesed, ärikeskkond. Seega juhid, kes teevad näo, et nad teavad alati kõike kõige paremini, ei ole ausad ega ka avatud.

Kui me juhina ei tea tegelikult kunagi lõplikult, kuidas asjad lahenevad, siis miks mitte anda ka töötajatele võimalus ise proovida, oma vigadest õppida ja seega areneda. Loodetavasti võtab juht inimesed tööle ikka selle arvestusega, et nad oskavad teha midagi tunduvalt paremini kui tema. Kui palju huvitavaid ideid ja andeid on inimestel! Lihtsalt hämmastav. Juhil oleks nutikas mõelda: „Minul on üks idee, aga mu tiimil on neid kümneid. Laseks neil siis oma ideed ellu viia…“

Millest tuleneb juhi soov alati ise hakkama saada

• Töötajad on harjunud, et juht otsustab nende eest. Ühel juhul käivadki asjad nii, et viiakse ellu juhi ideid ja tema ütleb oma tiimile, mida, kuidas ja mis ajaks keegi tegema peab. Töötajad on olukorraga harjunud ja pakuvad küll vahel ka mõne idee välja… kuid lõpuks läheb nii nagu alati. Juht otsustab. Teisel juhul kutsub juht oma tiimiliikmeid üles ideid ja lahendusi välja pakkuma. Koos arutatakse, mida ja kuidas võiks teha. Ent lõpuks otsustab ikkagi juht. See tõmbab töötajate motivatsiooni eriti alla, sest nad pakuvad välja uusi lahendusi, aga juht peab enda mõtteid paremaks.
• Juht arvabki, et tema mõtted on kõige paremad ja õigemad. Autokraatliku juhtimisviisiga juht on harjunud ise otsustama. See omakorda võib tuleneda sellest, et kui ta oli kunagi spetsialisti rollis, tagasid tema välja mõeldud lahendused edu. Nii tundub talle nüüdki, et tema tee viib kindlasti eduni.
• Organisatsioonis hinnatakse töötajaid, kes jätavad enesekindla mulje ja loovad tunde, et ainult nemad teavad, kuidas on õige olukorda lahendada. Tagasihoidlikumate ja vaiksemate inimeste hääl jääb hüüdja hääleks kõrbes. Sellistes organisatsioonides võib taustal käia ka lobitöö juhtide vahel, kus on enne paika pandud raamistik, kes keda toetab.
• Hirm näida ebapädevana.

Kuidas luua keskkond, mis toetab uusi ideid

• Võtke aega uute ideede korjamiseks. Väga sageli toovad juhid välja, kui oluline on teha ajurünnakuid, kohtuda teiste tiimidega, käia seminaridel… Selleks kõigeks on vaja aega. Kui inimesed on aga jooksvate töödega üle koormatud, jäävad need asjad tegemata, sest selleks ei ole lisaks ajale enam ka energiat.   
• Looge võimalus uusi ideid testida ja ellu viia, muidu polegi ju ideede ja uute lahenduste väljamõtlemisest kasu.
• Isejuhtiva tiimi loomine. Vahel juhtub ka nii, et kui juht on loonud tugeva tiimi inimestest, kes pakuvad välja suurepäraseid ideid ja ka teostavad neid (mis võiks tegelikult olla elementaarne), hakatakse küsima, milleks siis juhti enam üldse vaja on. Aga põhitõde on siiski see, et taolised iseseisvad inimesed saavadki teha ülihästi oma tööd just sellise juhtimise juures! 

Miks tasub abi küsida

• Nii õpid teiste ekspertide, juhtide ja ettevõtete kogemusest.
• See aitab sul arendada suhteid kolleegidega.
• Kolleegid hindavad sind siis enam.  
• See on viis, kuidas näidata oma haavatavust ja empaatilisust.
• Koos on parem töötada kui üksi.
• See on märk, et oled saavutusele orienteeritud (high performer).
• Kui teema õhku visata, võib tulla väga ootamatuid lahendusi-pakkumisi.

Ma näen enda kui juhi tugeva küljena just seda, et olen haavatav, ehe ja oma inimeste jaoks alati olemas. Näen juhi rolli partnerluses ja oma inimeste toetamises. Minu ülesandeks on luua tingimused ja keskkond, kus nad saavad anda endast parima. Suudan leida tugevad ja iseseisvad inimesed, kes on motiveeritud, seavad endale ise kõrgeid eesmärke ja mõtlevad välja tee, kuidas nendeni jõuda.

Juht, ära ütle ette, anna oma egole puhkust ja lase oma inimestel särada. Las nad kaevavad ja otsivad ise kas enda seest, seminaridelt või teiste kogemusest. Anna neile selleks aega. Ainus hetk, mil ise ideid välja pakkuda, on siis, kui nad tulevad ja küsivad neid sinu käest.