Üheks põhjuseks on firma ülikõrged nõudmised isejuhtimisele: masin peab igal pool tänavaliikluses inimese abita hakkama saama. Seda ei ole seni veel ükski tehnoloogiafirma suutnud saavutada. Esimesed isejuhtivad taksod on küll mõnes USA suurlinnas kasutusel, kuid kindlates piirkondades ja väga täpselt kaardistatud ümbruses.
Apple on otsustanud keskenduda täielikult isejuhtivale elektrisõidukile, auto disaini plaanitakse avarat sõitjateruumi ilma armatuurlaua ja roolita, kus on iPadi-sarnane suur puuteekraan.
Ettevõte uurib ka erinevaid ärimudeleid auto kasutamiseks, sealhulgas võib olla plaanis ka isejuhtiv autopark, mis töötaks nagu sõidujagamisteenused Bolt või Uber. Praegu arvatakse Apple olevat maas teiste sarnaste projektide, nagu Google’i Waymo või Tesla tasemest.
Bloombergi raporti põhjal on projekt Titan (Apple’i koodnimetus Apple Car’ile) saanud uue projektijuhi Kevin Lynchi, kes on otsustanud minna maksimalismi teele, luues kohe alguses täielikult autonoomse sõiduki, millel isegi ei plaanita pedaalide ega rooli lisamist.
Tõeliselt isejuhtiv auto ehk 5. taseme autonoomne sõiduk peab suutma end juhtida inimese sekkumiseta mistahes tingimustes või sõiduolukordades. Apple proovis teha koostööd Hyundaiga, et kasutada elektriauto platvormi, millele Apple saaks oma tehnoloogia peale ehitada, kuid kõnelused luhtusid. Veel üks suur tagasilöök tuli eelmisel aastal, kui USA justiitsministeerium esitas endisele Apple’i tarkvarainsenerile süüdistuse väidetava autonoomse sõidutehnoloogia varastamise eest Hiina ettevõttelt.