Lahendus töötab kahe kaameraga, millest üks on tundlik ultraviolettvalguse suhtes ja teine „näeb“ inimesele nähtavat valgust. Teadlaste meeskond lõi riistvara juurde tarkvara, mis teisendab kaamerast saadud andmed „tajuühikuteks“, mis vastavad looma teadaolevatele fotoretseptorite tundlikkustele.
See võimaldab teadlastel luua pilte või videoid, milles on näha värvid ja kujutised, mida loomad oma silmadega ümbritsevast maailmast näevad.
Uus tehnoloogia võib aidata teadlastel paremini mõista loomade käitumist ja elu. Näiteks võib see hõlbustada arusaamist sellest, kuidas loomad toitu leiavad ja röövloomi väldivad.
Lisaks võib kõnealune tehnoloogia olla abiks uute lahenduste arendamisel kas siis näiteks loomade jälgimiseks või koguni ravimite väljatöötamiseks.
Uuringu läbi viinud teadlased kasutasid kaamerat, et saada selgust, kuidas ultraviolettvalgusele tundlik lind kärbsenäpp näeb oranžikaid ja kollaseid liblikaid. Nad leidsid, et lind näeb liblikaid palju erksavärvilisemalt kui inimesed, kuna need eraldavad ultraviolettkiirgust.
Tulevikus plaanivad samad teadlased kasutada kaamerat, et uurida, kuidas loomad näevad muid valguse spektrialasid, näiteks infrapunakiirgust. Nad loodavad, et see aitab paremini mõista ka loomade öönägemist.
Lisaks plaanivad teadlased kasutada kaamerat, et uurida, kuidas loomad näevad värve erinevates valgustingimustes, näiteks hämaras või päikese käes.