Alustuseks ütlen kohe ära, et teadupärast tähendab hea juhtimine eri inimeste jaoks absoluutselt erinevat asja. Sestap ei pretendeeri me hea juhtimise ringi loomisega absoluutsele tõele ega arva, et ring on ammendav. Usume, et see on lihtsalt hea tööriist, mille abil kraadida, kuhu üks juht ennast asetab ja millised potentsiaalsed omadused võiksid tal juhina läbilöömiseks olemas olla.
TS Laevade ja Tallinna Sadama personalijuhi Kerli Leppoja jaoks tähendab hea juhtimine seda, et inimesed tulevad hea meelega tööle, tahavad vastutada oma töölõigu või valdkonna eest, tahavad saavutada eesmärke ja aidata kaasa kogu ettevõtte edule. „Need komponendid inimeste käitumises on hästi näha ja tähendavad paljusid asju, mida juhid sel juhul teevad või tegemata jätavad. Aga hea juhtimise tulemus võiks olla selline,“ sõnab Leppoja.
Thermory personalijuht Katri Jürine ütleb, et hea juhtimise esimene märksõna on usaldus – kui juht ei usalda oma tiimi, siis on keeruline järgmiste sammude juurde jõuda. „Usaldusest saab kõik alguse, see annab vabaduse ja suunab tiimi iseseisvalt vastutust võtma,“ märgib Jürine.
Usaldusest saab kõik alguse, see annab vabaduse ja suunab tiimi iseseisvalt vastutust võtma. Katri Jürine
Usalduse teema toob sisse ka PARE juhatuse liige ja Eesti Töötukassa personalijuht Kristiina Palm. „Hea juhtimine on see, kui eesmärgid on saavutatud ja juht koos meeskonnaga on tulemusega rahul. Juht üksi ei tee midagi, jõud on meeskonnas ja koostöös. Eesmärgini jõudmiseks tuleb üksteist usaldada. Usaldus võimestab, julgustab arenema, õppima, saavutama ja koos uute eesmärkide poole sammuma. Kui usaldus on suur, saavutatakse sihid ka kiiremini.“
Koolitaja ja coach Ilona Lott ütleb, et hea juhtimine on esmalt tunne. „Tunne, et mind usaldatakse ja väärtustatakse. Mind kuulatakse – selleks, et saada aru minu seisukohast, ja mitte selleks, et minust oma arvamusega üle sõita. Minu arvamus on oluline, ma saan langetada otsuseid ja pakkuda lahendusi. Ma olen kaasatud,“ selgitab Lott.
Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo ütleb konkreetselt, et hea juhtimise puhul peab vabaduse ja vastutuse tasakaal paigas olema. „Inimene teab, mis on tema jooksuruum. Juhtimine aitab tema personaalsed ambitsioonid organisatsiooni omadega kokku panna. Hea juhtimine on suuresti usaldus.“
Juhtimiskoolitaja ja coach Eero Sikka räägib lähemalt töötajate võimestamisest ja juhist kui coach’ist: „Hea juhtimine edendab koostööd ning hõlmab kogukonnatunde ja tugevate suhete loomist. Hea juht on pigem coach, kes toetab inimeste personaalset ja professionaalset arengut. Ta suudab inimeste toetamist ja kohustamist hästi tasakaalus hoida. Ta juhib organisatsiooni või töötab organisatsioonis, mis aitab maailma paremaks muuta. Usaldus ja läbipaistvus on sellise organisatsiooni nurgakivid – info on kõigile vabalt kättesaadav ja inimesed tunnevad end mugavalt, lubades endal olla ka haavatavad.“ Ta lisab, et vastutus on hea juhtimise puhul detsentraliseeritud, st hea juhtimine võimestab inimesi ja aitab ettevõttel olla iseorganiseeruv. Hea juhtimine toetab õppivat ja arenevat organisatsiooni, kus pidevalt praktiseeritakse uusi lähenemisi, refleksiooni ja vigadest õppimist.
Foruse personalijuht Merje Kärner selgitab, et tema jaoks on hea juhtimise alustala see, et tööl on loodud juhtimise kaudu keskkond, kus inimene saab olla tema ise: „Nii saan ja tahan anda endast parima. Ja selle keskkonna üks olulisemaid tegureid on turvalisuse tunne, mille juht loob. Ehk ma julgen rääkida asjadest nii, nagu need on; ma julgen eksida ja ma tahan koos selle juhiga olla nii headel kui ka raskematel aegadel. Eriti viimasel puhul – ma tahan tema kõrval olla ja aidata.“
Hea juhtimise alustala see, et tööl on loodud juhtimise kaudu keskkond, kus inimene saab olla tema ise. Merje Kärner
Sikka peab samuti hea keskkonna loomist oluliseks, öeldes esiti, et hea juht on hetkes kohal ja teadlik sellest, mis toimub tema sees ja ümber. Tal on hea empaatiavõime, ta oskab kuulata ja proovib ennekõike teisi mõista. Ta loob keskkonna, kus inimesed tunnevad end turvaliselt: julgevad ennast ausalt ja ehedalt väljendada. Tunded ja intuitsioon on sama olulised kui numbrid ja faktid.
Utilitase personalijuht Kerstin Piik rõhutab samuti toetava keskkonna tähtsust, defineerides seda kui olukorda, kus juht ja töötaja on eesmärkide saavutamisel üksteisele partneriks, omavahel suheldakse avatult ja ausalt, üksteisega arvestatakse ja üksteist võimestatakse. Lisaks toob ta välja, et sama tähtis on edastada selged ootused.
PARE juhatuse liige ja Motichecki tegevjuht Martin Rajasalu räägib alustuseks küll heast juhtimisest, ent ütleb, et palju lihtsam on tegelikult öelda, mis ei ole hea juhtimine. „Hea juhtimine on see, mis viib organisatsiooni edasi, loodetavalt uutesse kõrgustesse. See sisaldab kindlasti nii inimeste kui ka muude ressursside juhtimist. Aga oluline on teadvustada, et ükski Exceli tabel ega rahahulk inimesi n-ö korda ei tee. Pigem teeb katki. Samas inimesed teevad korda nii rahalise seisu kui ka Excelid. Seega on inimesed iga juhi prioriteet. Orgaaniliselt kasvab organisatsioon vaid siis, kui kasvavad tema inimesed.“ Lihtsam ja vaat et praktilisemgi on tema sõnul igal juhil teadvustada seda, mis ei ole hea juhtimine. „Näiteks usaldamatus, vastuse hoidmine enda teada, mikromanageerimine, diskrimineerimine, ajapuudus, kehv kuulamisoskus, suure pildi puudumine, süüdistamine jne. See loetelu on ju väga pikk,“ möönab Rajasalu.
Ükski Exceli tabel ega rahahulk inimesi n-ö korda ei tee. Pigem teeb katki. Martin Rajasalu
Juhtimiskoolitaja Veiko Valkiainen rõhutab teadustööle toetudes juhtide paindlikkuse ja kohanemisvõime olulisust. Ta viitab emotsionaalse intelligentsuse kontseptsiooni gurule Daniel Golemanile, kes on analüüsinud juhtimisstiile, et selgitada välja, milline neist on ühes või teises olukorras kõige tõhusam.
„Goleman on jõudnud järeldusele, et parimad juhid on need, kes oskavad olenevalt olukorrast oma stiili kohandada, mis tõestab, et universaalset juhtimisstiili, mis sobiks alati, ei ole olemas. Olgu juhtimisstiil käskiv või coach’iv – oluline on kasutada emotsionaalset intelligentsust olukorra adekvaatseks hindamiseks ja sobiva lähenemisviisi valimiseks,“ rõhutab Valkiainen.
ERRi personalijuht Kristel Maran annab ühele heale juhile aga sellised konkreetsed soovitused: võimalda ehk loo tingimused, inspireeri ehk näita suund kätte ning tunnusta ehk väärtusta inimesi. Sageli polegi väga palju vaja – kui töö on juba iseenesest suure tähendusega ja eesmärgid selged, on töötajad tänulikud ka ainult selle eest, kui juht on toetav ja lihtsalt normaalne inimene.