Heaks näiteks on Kopli 93 ja Pääsküla jäätmejaama paranduskojad. Kopli töökojas on olemas kõikvõimalikud käsi- ja elektritööriistad puutöö jaoks. Pääsküla üldparandustöökojas on aga meistri juhendamisel võimalik parandada esemeid, mis vajavad jootmist, neetimist, liimimist või keevitamist. Neile on lisandumas uues Lilleküla jäätmejaamas avatav pehme mööbli remondi- ja riietusesemete parandustöökoda, järgmisel aastal avatakse parandustöökojaga jäätmejaam Lasnamäel Punasel tänaval ning samuti kavandatakse selle loomist Haaberstisse.
Tartu Aparaaditehase alal ootab aga huvilisi MTÜ Paranduskelder, mille valdkondadeks on tekstiil, elektroonika, jalgrattad ja üldparandus.
„Meie poolt on ruum ja tööriistad, aitame remondihuvilistel valida sobivad töövahendid ja -võtted ning räägime materjalidest, töövahendite ohutust käsitlemisest ning ka parandamise kõrval restaureerimisese eripäradest,” tutvustab Pääsküla parandustöökoja meister, pikaajalise kogemusega restauraator Vallo Varik.
Pääsküla paranduskoda on avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti ning sisustatud erinevate seadmete ja tarvikutega nagu puurpink, käiad, ketaslihvija, keevitus, metallilõike- ja käsitööriistad.
Parandustöökoda on olnud avatud vähem kui aasta, huvilised on selle aga juba üles leidnud. „Selline teenus on väga vajalik esiteks keskkonna seisukohast, et tekiks vähem jäätmeid ning suureneks taas- ja korduskasutus. Teisalt õpetame inimestele vajalikke uusi oskuseid ning süstime neisse tegutsemislusti,” räägib Varik.
Paranduskoja mõte on selles, et inimesed tulevad ja parandavad meistri juhendamisel oma esemeid ise. „Huviline tuleb, võtab kaasa oma rikkis või katkise eseme. Meie seadmete kasutamine ja õpetussõnad on tasuta,” selgitab Varik. „Meil käib leiutajaid ja meistrimehi, kes tahavad uusi teadmisi ja nippe omandada ning vanadest asjadest midagi vahvat luua. Samuti on selliseid inimesi, kellel on siiralt kahju mõnest katkiläinud mälestusesemest ning on suur soov see korda teha. Ja muidugi on palju keskkonnateadlikke tegelasi, kes põhimõtteliselt ei taha asju ära visata ning uusi soetada.”
Variku sõnul on neil isegi autosid ja mootorrattaid remonditud. „Inimesed tulevad, räägivad oma murest, millele siis otsime koos lahenduse. Kellel on vaja midagi keevitada, kellel lihvida, kellel puurida. Vahel leiame parandamist väärt asju ka siitsamast jäätmejaamast, oleme näiteks uuele elule aidanud needitangid ja mahlapressi. Selle asemel, et asi kohe jäätmetesse visata, tasub meie meistrikojast läbi astuda!”
Pääsküla parandustöökojas on esimese kaheksa tegutsemiskuu jooksul parandatud üle saja parandamist vajava eseme ja teenus saab sisse aina suuremat hoogu. Võib-olla peavad tulevikus parandustöökojad hakkama avatud olema rohkem ja pikemalt kui kaks korda nädalas ning viis tundi korraga. See, et unustatud vanast saaks taas harjumus, näib võtvat aega. Meister Varik on positiivne, sest parandushuviliste arv kasvab iga kuuga.
Parandustöökodade ja korduskasutusruumide loomist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest.