Kuigi GPS-signaali häired on vastavate kaartide järgi peaaegu üle-eestilised, ei ole maa peal sellest eriti midagi näha. Segajad töötavad kõrgemal – Eestis droone lennutavad kasutajad on avastanud, et juba kolmekümne meetri kõrgusel idapoolses Eestis võib droon korraga „pea kaotada” ja teadmata suunas minema kihutada. Seda võivad tekitada idapiiri taga olevad segajad, mis häirivad signaale just suuremates kõrgustes, kus lendavad ka reisilennukid.
Politico kirjutas, et häirete üks suurimaid allikaid Läänemerel on Kaliningradi enklaav. Eriti aktiivne oli segamine 2024. aasta esimestel kuudel, kui GPS-i katkestuste aruannete arv näitas suurt kasvu. Eurocontrol avaldas, et esimese paari kuuga on Euroopas katkestuste arv jõudnud juba samale tasemele, kui terve 2023. aasta jooksul.
Igaüks saab lennukite pardaseadmete ehk transponderite edastatavat signaalikvaliteeti vaadata vastavatelt kaartidelt, kuhu kogutakse ülelennu andmeid. Tuntuim selline koht on GPSjam.org, kus säilitatakse ka eelmiste päevade seisu. Praegugi on seal Kesk- ja Lääne-Eesti üsna „punane”.
Hiljuti lisas GPS-häirete kaardi oma lehele ka lennuinfo jagamise veebisait Flightradar24.com. Neilgi on olemas ajalooline vaade.
Soome lennufirma Finnair teatas, et peatab 29. aprillist kuni 31. maini oma igapäevalennud Tartusse, et sealses lennujaamas saaks kasutusele võtta alternatiivse maandumislahenduse, mis ei vaja GPS-signaali. Selle otsuse põhjustas tõsiasi, et eelmisel nädalal (22. – 28. aprill) pidid Helsingist Tartusse teel olnud Finnairi lennukid kahel korral GPS-i häirete tõttu Eesti kohal Helsingisse tagasi pöörduma.
Finnair alustas regulaarlendudega Helsingi-Tartu liinil 31. märts 2024.