TalTechi meresüsteemide kaugseire kaasprofessori Rivo Uiboupini sõnul on mere kuumalained ekstreemsed olukorrad, kui vee temperatuur on vähemalt viis päeva oluliselt kõrgem võrreldes pikajalise keskmisega. „Tavaliselt räägitakse mere kuumalainetest suvel, kuid mere kuumalaine võib esineda ka kevadel või lausa talvel, juhul kui vee temperatuur on oluliselt kõrgem sellele aastaajale iseloomulikust pikaajalisest keskmisest,” täpsustas Uiboupin.
Mere kuumalainete esinemise sagedus, kestvus ja ulatus on viimastel kümnenditel Läänemeres suurenenud. Mõistmaks kuumalainete võimalikke mõjusid mere ökosüsteemile ja sinimajandusele on igati otstarbekas jälgida selle ekstreemse sündmuse arengut ning analüüsida kuumalainete esinemise sagedust ja ulatust pikema aja vältel.
Joonis 2. Mere kuumalainest mõjutatud piirkond on märgitud lilla tooniga (üleval paremal). Graafikul on näha merekuumalainest mõjutatud pindala kasv viimastel päevadel.
Sellest lähtuvalt on TalTechi meresüsteemide instituudi teadlased oma uuringute toetamiseks arendanud merepinna temperatuuri ja mere kuumalainete jälgimiseks välja kliimateenuse. Selleks on üles seatud autonoomne andmetöötlusmudel, mis arvutab satelliitpiltidelt merepinna temperatuuri ja võrdleb seda pikkajalise keskmisega, et tuvastada kuumalainest mõjutatud piirkonnad Läänemeres. Autonoomse andmetöötluse igapäevased väljundid on näha joonisel 2 (mere kuumalaine ruumiline kaart ja pindala ajaline muutlikkus) ja joonisel 3 (merepinna temperatuuri ajaline ja ruumiline muutlikus).
Lähipäevade mudelprognoosi kohaselt püsivad soojad ilmad annavad alus arvata, et mere kuumalaine kestab veel edasi. Samas, kuumalaine edasist arengut võivad pidurdama hakata merel tugevnevad kirde- ja idatuuled, mis võivad Eesti rannikul põhjustada hoopis sügavatest kihtidest pärineva külma vee kerkimise pinnalakihti.
Joonis 3. Merepinna temperatuuri ajaline ja ruumiline muutlikus.
Arendus ja analüüs tugineb Copernicuse Mereteenuse jagatavatele kaugseire andmetele (Copernicus merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses) ning panustab kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimisesse Eestis (projekt AdaptEst).