Huber’s Butcherys müüdava kana koosneb siiski ülejäänud osas taimsest valgust, mis on sarnane juba üle maailma supermarketites saadaval olevatele taimsetele lihadele. Laboris kasvatatud liha ei saa segi ajada nii-öelda bioreaktorites kasvatatud toodetega, millest tehtud liha on juba paljudes poodides müügil.
Laboris kasvatatud täissünteetiline liha on aga keerulisem ja kallim toodang. Seda on saada olnud ka mõnedes USA tipprestoranides. Loomarakkude kasvatamise kulud on nii kõrged, et kõige kiirem viis midagi mõistliku hinnaga turule tuua, on see suures osas taimsete koostisosade sisse segada.
Alates 16. maist Singapuris müüdavat kana toodab Kalifornia ettevõte Good Meat, kelle sõnul on senine testimine restoranides andnud head tagasisidet nii maitse, tekstuuri kui ka välimuse kohta. Teised idufirmad püüavad saavutada kõrgemaid rakusisaldusi, liha tõelised eelised ilmnevad väidetavalt alles siis, kui tooted sisaldavad 60–80 protsenti loomarakke. Kui palju see aga maksma hakkab, on iseküsimus.
Good Meat’i „lahjat“ kana müüakse hinnaga 4,93 eurot 120-grammise tüki eest. Kõrged hinnad on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed kunstliha ei osta.
„Good Meat ilmselt ei muretsegi selle pärast, kas Singapuri inimesed kallist taimset liha mõnede liha kunstrakkudega ostavad,“ kirjutab Wired. Tegelik sihtrühm on hoopis investorid, kellele loodetakse näidata positiivset lugu, et saada vajalikke rahasüste.
Singapuris on veel teinegi laboriliha müüja – Austraalia idufirma Vow pakub ühes restoranis tehislikku vutiparfeed. Kuid seegi pole veel massitoodang. Kunstliha tööstus peab suutma lahendada raskused loomarakke sisaldavate toodete hinna alandamisel ja tarbijate meelitamisel.