Õige otsus muudab teadagi paremaks kõikide elu, halb otsus võib hetkega tappa igasuguse motivatsiooni. Seetõttu ei saa otsuste langetamises loota üksnes heale õnnele või sisetundele, vaid iga veidigi olulise teelahkme juures tuleb vaadata otsa andmetele. Olgu selleks müük, töötajate sooritus või üleüldine tulemuslikkus – numbrid on need, mis ütlevad, kus me praegu tegelikult oleme ja kuhu võiks jõuda. Numbrite kõrval ei saa küll unustada ka inimfaktorit ja emotsioone, aga lõpuks peavad otsused tulenema faktidest.
Ainult kõhutunde pealt otsuseid tehes on lihtne sattuda valele teele, isegi juhul, kui juhil on ette näidata aastaid väga häid tulemusi. Inimesed on alati subjektiivsed ja tajuvad asju erinevalt, andmed seevastu annavad meile objektiivse, kuigi vahel ehk külma pildi toimuvast. Ainult kõhutunde või oma subjektiivse taju pealt otsuseid langetades tekib varem või hiljem olukord, kus emotsioonid või kallutatud taju panevad tonti nägema seal, kus seda tegelikult pole.
Näiteks on tavaline, et väga keerulised teemad jõuavad lõpuks ikka juhini ja seetõttu näebki juht alati kõige hullemat. Tema kõhutunne ütleb siis loogiliselt, et asjad on üsna halvad, mured ei leia lahendust ja klientidel on meeletult raskeid probleeme. Kui aga vaadata otsa numbritele, võib näha, et 99% probleemidest on pisikesed ja töötajad suudavad need kiirelt lahendada. Lihtsalt juht on see, kes näeb seda kõige hullemat osa.
Samuti võib juhtuda, et juhi kõhutunne ütleb, et see või teine töötaja teeb head tööd. Aga kui vaadata otsa numbritele ja kõrvutada neid teiste töötajate omadega, võib ilmneda, et tegelikult jääb tema tulemus alla. Mida enam andmeid otsustusprotsessi kaasatakse, seda suurem on tõenäosus jõuda õige järelduseni.
Muidugi ei tähenda see, et kõhutunnet ei tohiks kunagi kasutada. Hea juht suudab lihtsalt andmete ja kõhutunde vahel tasakaalu leida – ta ei jää liialt kinni Exceli tabelitesse ega ka oma tõekspidamistesse. Andmed küll enamasti ei valeta, aga mõnikord tulebki eelkõige usaldada ennast, eriti juhul, kui otsuseid on vaja langetada inimeste kohta.
Ühelt poolt viivad head ja läbimõeldud ning andmetele toetuvad otsused ettevõtet edasi ja selle edu on kasulik kõigile. Ent ka väiksemal skaalal aitavad andmed töötajate elu lihtsamaks muuta, peegeldades reaalset pilti ja aidates mõista oma töö väärtust.
Kui näiteks selgub, et töötajad kulutavad mingite ülesannete peale liialt mõttetut aega ja energiat, siis saab juht vastavate andmete järgi midagi ette võtta. Kui aga puudub numbriline informatsioon ja tõendus selle kohta, et mingi osa praegusest töökorraldusest ei toimi hästi, nõuab selle tuvastamine, juhtkonnale selgitamine ja parandamine palju rohkem aega.
Samuti aitavad andmed ja mõõdikud töötajaid motiveerida. Raske on päevast päeva naeratus näol tööle tulla, kui sa ei tea, kas ja kui palju sinu töö ja panus tegelikult firmale korda läheb või kas su areng jääb kellelegi päriselt silma. Ning just andmed on need, mis aitavad tagada töökohal võrdsuse – kõikide edu hinnatakse sama metoodika alusel, nii et on üheselt selge, kas kolleeg pingutab ikka sama palju kui kõik teised. Muidugi tuleb siingi meeles pidada, et inimeste edukust hinnates ei saa kunagi toetuda ainult numbritele. Keegi võib küll saavutada meeletult häid tulemusi, aga tema käitumine või suhtumine on alla igasugust arvestust. Hoiak, pealehakkamine ja koostöötahe on asjad, mida numbriliselt mõõta ei saa.
Alati tuleb veenduda, et kogutakse ja analüüsitakse korrektset ja väärtuslikku infot, mitte suvalist numbrimassi. Esimestest hetkedest on tähtis kokku leppida, mida ja miks mõõdetakse ja mis kriteeriumite järgi tõlgendatakse.
Niisamuti on vaja meeles pidada, et liiga palju andmeid pole ilmtingimata hea asi. Raporteid võib toota lõpmatuseni, kuid igal graafikul ja tabelil peab olema mingi kindel eesmärk. Pole ka mõtet koguda niisama infot, mis pole kellelegi kuidagi kasulik. Võib-olla on lihtne kokku lugeda, mitu hiireklikki keegi päevas teeb, aga see on kasutu info ja vähe sellest, muudab mõistliku otsuseni jõudmise ainult keerulisemaks.
Head andmed on juhi asendamatu tööriist, halvad allakäigutrepi algus. Kui aga majas suudetakse andmeid mõistlikult kasutada, juhil on oskus siduda andmeid aastate jooksul treenitud kõhutundega ning tööpere mõistab, millistele numbritele toetudes on jõutud praeguste otsusteni, on tulemuseks efektiivne, motiveeritud ja õigel rajal püsiv tiim. Sellesse tasub panustada.