Eks me teame, et probleemide ennetamine tasub ennast ära. Nii et töötajad, kes suudavad seda teha, on suures organisatsioonis hinnas. Aga nagu kirjutavad uurijad värskes Journal of Applied Psychologys, ei tea me eriti, millist hinda proaktiivsed inimesed maksavad. Tihti nõuab proaktiivsus tavalisest enam vaimset pingutust, mis tähendab ühtlasi, et see mõjutab vaimset tervist. Uurijad viisid seitsme päeva jooksul läbi ligi 500 osalejaga katse, jälgides osalejate vaimse võimekuse muutumist nii pro- kui ka reaktiivse lähenemise korral. Nagu katsed näitasid, hindasid proaktiivset lähenemist kasutanud inimesed, et nad on märkimisväärselt rohkem vaimselt väsinud. Lisaks oli nende tulemuslikkus edasiste vaimset pingutust nõudvate ülesannete täitmisel madalam kui „vaatame, mis juhtub“ stiilis reaktiivset lähenemist kasutanud katsealustel.
Huvitaval kombel ei väljendanud n-ö proaktiivsed, et nad oleksid võrreldes ülejäänud katsealustega kuidagi rohkem rahul selle üle, et probleem õnnestus ära hoida, samuti ei tundnud nad, et nende motivatsioon pingutada oleks tulevikus seetõttu suurem.
Kokkuvõttes öeldakse, et proaktiivsus on küll efektiivne, kuid inimesed, kes nii asjadele lähenevad, vajavad enam tähelepanu, et nende motivatsioon ei langeks ja nad läbi ei põleks. Aeg ja tähelepanu, mis me neile suuname, on üsna väike hind võrreldes sellega, millist väärtust nad organisatsioonile loovad.