Gümnaasiumi lõpuklassis otsisin põnevust, kuid mul ei olnud veel selget arusaama oma tulevasest erialast. Tehnoloogia huvitas mind kõige rohkem, kuigi kaalusin ka majandust ja politseikooli. Lõpuks valisin tehnilise kõrghariduse ja otsustasin õppida telekommunikatsiooni. Kuigi lähedased arvasid, et minust saab uudiste lugeja televisioonis, hõlmas eriala tegelikult raadiotehnikat ja sidevõrke – see tundus väga põnev. Õppekavas oli palju füüsikat ja matemaatikat, mis on mind alati huvitanud.
Telekarjäär jäi siiski olemata, aga juba teisel õppeaastal läksin praktikale ja alustasin teekonda Tele2s. Sain kohe rakendada oma teoreetilisi teadmisi ja näha, kuidas tehnoloogilised lahendused võivad äritegevusele väärtust luua. Tegelikkus oli võrreldes õpingutega muidugi teistsugune – kogu bakalaureus on nii üldine, et selle põhjal ei saa veel päris täpselt aru, mida sa tööl võiksid teha. Mingi esmane aimdus muidugi tekib, samuti taustateadmised ja erialane sõnavara, aga selle täienduseks ongi väga vaja praktikat.
Praktikandina alustasin raadiovõrgu opereerimisest, mis hõlmas tugijaamade toimimise jälgimist ja nende sulgemist hooldustöödeks. Kui oli tegemist uute jaamadega, siis lõin need kontoris virtuaalselt, samal ajal kui eraldi tiim ehitas neid kohapeal. Lõpuks panime koos uued jaamad tööle. See andis palju teadmisi, kuidas tehnoloogiline infrastruktuur toimib ja äri toetab.
Jah, otsisin ise kogu aeg võimalusi rohkem teha ja pakkuda ettevõttele suuremat väärtust. Leidsin ühel hetkel oma niši – midagi, mida Tele2s varem ei tehtud. Meil oli raadiovõrgu opereerimine, mis tähendas tugijaamade käivitamist ja nende seadistamist. Oli ka planeerimine ehk uute asukohtade ja esimeste parameetrite määramine, aga puudus raadiovõrgu disain ehk inimene, kes parameetreid muudaks ja teeks tugijaamasid süsteemselt paremaks. Mulle pakkus see huvi, nii et hakkasin neid tuhandeid parameetreid looma. Näiteks millise levitugevuse juures liiguvad kõned 2Gst 3Gsse, et kasutajale oleks tagatud parim kogemus. See oli väga põnev maailm, sest sain nii oma aega kui ka tööd ise kujundada. Ühendasin oma tehnikateadmised, statistikahuvi ja loovuse.
Eks esimesed sammud tegin osaliselt katse-eksituse meetodil, aga lugesin siis juba ka juhtimisraamatuid ning läksin üsna pea magistriõppesse, et olla parem juht.
Ühel hetkel tuli pakkumine, et ma hakkaksin raadiovõrku juhtima. Võtsin selle vastu – olin valmis rakendama oma strateegilist arusaama ning sel ajal veel teoreetilisi juhtimisoskusi, et tõsta ettevõtte efektiivsust ja tagada võrgus parim kvaliteet. Olin 25-aastane ja see kõik tuli üllatusena – karjääriplaani ega ambitsiooni mul ei olnud ja olin väga uhke ka inseneri rolli üle. Minust sai 10-liikmelise tiimi juht. Eks esimesed sammud tegin osaliselt katse-eksituse meetodil, aga lugesin siis juba ka juhtimisraamatuid ning läksin üsna pea magistriõppesse, et olla parem juht. Alati saab asju paremini teha, aga nüüdseks võib öelda, et sain hakkama.
Minu meeskond koosnes tol ajal vanematest ja kogenumatest liikmetest, kes olid küll pädevad, kuid ei töötanud meeskonnana optimaalselt. Juhtimisraamatud aitasid mul mõista, kui oluline on luua dünaamiline toimiv meeskond, kus igaüks panustab ühiste eesmärkide saavutamisse. Üks esimesi asju, mida ma ka raamatutest õppisin, oli see, et kui tiimis ussitab, on kaks varianti: kas läheb tema või lähed sina. Sain ka oma esimesed kogemused muudatuste juhtimises. Hea tiim töötab alati paremini kui superstaarid, kes üksteisega ei räägi. Eks mul tuli noore juhina oma tiimiliikmete usaldus ja austus välja teenida. See ei olnud alguses kõige lihtsam, aga kokkuvõttes hakkas kõik toimima. Noorena tegin asju rohkem energia ja entusiasmi pealt, nüüd oskan enam hinnata kogemuse jõudu. Mulle meeldib luua tiime, kus on nii vanemaid kui ka nooremaid insenere. Vanem toob kogemust, noorem teotahet.
Üleminek juhiks toimus järk-järgult. Üks levinud viga, mida tehakse, on mikrojuhtimine. Keskendusin aga selle asemel oma meeskonna usaldamisele ja vastutuse delegeerimisele. Ma ei ole kunagi küll tegelenud mikrojuhtimisega, aga kätega võrgu küljes olin esimestel aastatel ikka mingil määral edasi. Sellest oli raske lahti lasta, aga mõistsin, et pean neid usaldama, mitte liigselt kontrollima.
Umbes neli aastat pärast tiimijuhiks saamist muudeti Tele2s tehnika valdkonna struktuur grupiüleseks ja loodi Baltikumi raadiovõrk, mille juhi kohale sooviti mind. Otsisin just võimalusi, kuidas saaks välismaal kogemusi. Allusin Rootsile ja töötasin koos mitme Euroopa riigiga, sealhulgas Hollandi, Rootsi, Horvaatia ja Balti riikidega. See kolmeaastane periood osutus äärmiselt väärtuslikuks ja pakkus mulle rohkem õppimisvõimalusi kui varasemad viis aastat kokku. Koostöö kogenud ja tarkade juhtidega Euroopas avardas minu strateegilist mõtlemist. Tänud sellele nägin ka eri kultuure ja vaatenurki, mis mind rikastas.
Nägin, kuidas üks juht püüdis kehtestada oma meetodeid kohalikke eripärasid arvestamata. Mina keskendusin kogemuste ja parimate näidete jagamisele, mis tõi kaasa sünergia ja tõhususe kogu tiimis. Võti seisnes selles, et inimesed tuli päriselt samasse inforuumi juhtida, mitte ainult paberil või virtuaalselt. Baltikumis on õnneks lihtne ja soodne reisida ning me kohtusime kogu tiimiga iga pooleteise kuu tagant. Alguses rääkisin mina rohkem ja nemad vähem, aga umbes aasta hiljem rääkis tiim ning mina sain vait olla. Sealt tekkis inimeselt inimesele kogemuse jagamine ja efektiivsus. Usun, et kõik said sellest perioodist väga palju ja muidugi Tele2 ka.
Eestis polnud asjade kokkulangemise tõttu sel ajal tehnikadirektorit. Juhtkond otsustas selle ametikoha täita ja ettepanek tehti mulle. Olin selleks valmis, kogemust juba oli. Aga juhi tasandilt juhtkonna tasandile minek oli minu jaoks keerulisem ja suurem hüpe kui insenerist juhiks saamine. Varem töötasin oma valdkonnas sees ja väga palju koos teiste juhtide ning ka inseneridega. Direktorina jõudsin vastutusahela tippu ja mõistsin, et kui mina visiooni ning süsteemi ei loo ja sellesse ei panusta, siis ei juhtu midagi. Muidugi ei kuku võrk maha, kui direktorit mõnda aega ei ole, aga see pilt, kuhu liigume ja areneme, oleks olemata, kui pole juhtkonda, kes seda veab.
Strateegilise ümberkorralduse käigus vahetasin välja mitu juhti ja keskendusin neile, kes suutsid ise vastutust võtta ja tulemusi saavutada. Minu juhtimisfilosoofia tugineb usaldusele, visioonile ja eesmärkide selgusele. Ma ei muuda muutmise pärast, vaid ainult neid asju, mis ei toimi. Kui keegi vajab pidevat käe hoidmist ja ei suuda ise lõpptulemuseni jõuda, ei sobi me kokku töötama. Toetan ja usaldan inimesi ja annan neile võimalused tulemusi saavutada – tegelikult on ju nemad oma ala eksperdid ning minust targemad, mis puudutab lahenduste leidmist. Juhtidelt eeldan iseseisvust ja mõistmist ning suutlikkust küsida tuge või nõu.
Minu juhtimisfilosoofia tugineb usaldusele, visioonile ja eesmärkide selgusele.
Olen väga paljude juhtidega kokku puutunud ja peamise õppetunnina aru saanud, et tegelikult ei ole ühte ja õiget juhtimisstiili. Edukas juhtimine eeldab paindlikkust ja kohanemisvõimet. Ennast tuleb vastavalt tiimile kohandada. Ja inimeste juhtimisel tuleb kasutada eri võtteid, sest kõik ei ole ühesugused. Juhil peab olema sisemine kompass, mis näitab väärtuste järgi õiget suunda.
Tunnen, et tehnoloogia on ärile lähemale jõudnud. Meie eesmärk on arendada tehnoloogilisi lahendusi, mis toetavad ärieesmärke ja parandavad kliendikogemust. Ma ei mäleta, et ühtsus tehnoloogia ja äri vahel oleks olnud nii tugev nagu praegu. Olen ise sellesse alati uskunud ja oma tiime sinna suunanud.
Siin ei ole kahte ühesugust päeva, kõik muutub kogu aeg: uued võimalused, tehnoloogiad ja G-d. Telekomide hiilgeaeg, eriti kasumi mõttes, jääb küll mõne aja taha, aga teistpidi mõeldes – ükski äri ei tööta ju nüüd enam telkota. Samuti sõltub iga inimene väga paljuski teenusest, mida pakume. Selle võimaldamine on äge tunne, seda enam, et telekomidel on elutähtsa teenuse osutajana ka väga suur vastutus. Politseikooli ma küll ei läinud, aga töö kaudu telekomis saan anda oma panuse ka ühiskonda.
Võrgu disain, aga selle olemus on minu jaoks muutunud. Ma olen jõudnud tugijaamast ärini ja parameetrite disainist ärimudeli disainini. Näiteks kuidas 5G mõjutab mobiilioperaatorite ärimudeleid, kuidas luua rohkem väärtust ning hoida äri kasumlikuna. Viimasel aastal olen palju tegelnud AI-ga – usun, et tehisintellekt muudab tervikuna seda, kuidas inimene töötab. See ei võta meie tööd ära, vaid teeb selle efektiivsemaks. Jälgin ka kvanttehnoloogia arengut ja „kõik teenusena“ (Everything as a Service) kontseptsiooniga seonduvat. Huvitav on mõelda, kuidas tehnoloogia mõjutab valdkondade ärimudelit. Telekomis olles on mul üks silm alati ka taevas – satelliittehnoloogia on tegelikult samuti sidevõrgu osa ja põnev tulevikusuund.
Kui tunnen, et hakkan heleda leegiga läbi põlema, võtan teadlikult aja maha.
Suhtun nii, et töö peab olema tehtud ja tagumiktunde ei ole vaja lugeda. Mulle väga meeldib piiramatu puhkus, mida Tele2s juba viiendat aastat pakutakse. Minu jaoks on tähtis võimalus oma aega ise planeerida. Kui tunnen, et hakkan heleda leegiga läbi põlema, võtan teadlikult aja maha. Mõnel intensiivsemal perioodil jällegi olen valmis ka pikemaid tööpäevi tegema – leian, et see on normaalne, kui seda on hetkel vaja. Tunnetan oma piire ja minu jaoks on töö elu osa, mitte sellest eraldiseisev aeg. Olen sellises rütmis töötanud Tele2s, kus tööaja paindlikkus on minu väärtustega hästi kooskõlas. Oma tiimis oleme kokku leppinud, et igaüks hoiab oma tasakaalu täpselt nii, nagu talle sobib.
Taneli hobideks on pikki aastaid olnud korvpall ja klahvpillidel mängimine. Ta kuulab ka väga mitmesugust muusikat. „Kogenud juht oskab ise valida, mida tal on enesearenguks vaja,“ ütleb ta. Siin on aga mõni soovitus algajale juhile:
Podcast’idest on tema viimase aja lemmikud Andrew Hubermani, Lex Fridmani ja Harward Business Review’ taskuhäälingud.