Eesti Maaülikooli (EMÜ) arendusjuhi Linnar Pärna sõnul pakuvad loodavad lahendused õppimis- ja uurimisvõimalusi nii tudengitele kui teadlastele. Projekti käigus kaetakse roheasfaldiga ligikaudu 250-meetrine sõidutee Aia teelt kuni olemasoleva hoonestuseni Rõhu katsejaama krundil, samuti hoonete juurde jääv plats, kokku ligikaudu 3250 m2. Töid teostab riigihanke võitnud teedeehituse firma Maveter OÜ, projekti kogumaksumus on 200 000 eurot.
Linnar Pärna kinnitusel on tegemist konkreetse sammuga taristupõhise jalajälje vähendamiseks. „Tahame olla ülikoolina suunanäitajad ja selliste innovaatiliste lahenduste ja õpiobjektide loomist oma taristu arendamisel senisest enam rakendada,“ sõnas Pärn.
Lisaks eksperimentaalsele teekonstruktsioonile rajatakse vihmapeenar, mis vähendab teekatendile sattuvate kahjulike ainete põhjavette sattumist. Vihmapeenar, pinnasfilter ja teised looduslähedaste sajuveesüsteemide lahendused aitavad vähendada ka intensiivsete lühiajaliste sadude põhjustatud üleujutusi ning lisavad linnaruumi elurikkust.
Vihmapeenra rajamist juhendavad maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli insenerid ja teadlased, kes hakkavad koostama juhendmaterjale looduslähedaste sajuveesüsteemide projekteerimiseks. Sademete ja vooluhulkade mõõtmine katseobjektil võimaldab seda kasutada EMÜ veemajanduse üliõpilastel praktilise kogemuse saamiseks veeinseneriõppes ja võib huvi pakkuda ka teiste erialade tudengitele.
Roheasfaldi projekt valmis koostöös rohetehnoloogia ettevõttega Fibenol, mille arendustehases toodetakse ligniini LIGNOVA. Kõnealune ligniin valmib kohalikust madalakvaliteedilisest puidust ja puidutööstuse jääkidest unikaalse eeltöötluse tehnoloogia Sunburst abil. Uus tehnoloogia võimaldab puidupõhist biomassi väärindada väärtuslikeks biomaterjalideks senisest efektiivsemalt, puhtamal kujul ja madalama keskkonnajalajäljega fossiilsel toormel põhinevate materjalide ja toodete asendamiseks.
Ligniin LIGNOVA kasutuselevõtuga erinevates lõpp-rakendustes on ühe variandina võimalik oluliselt vähendada teedeehituse sektori jalajälge, arendades madalama keskkonna jalajäljega asfaltsegusid ja luues samas vastupidavaid ning kestlikke asfaltteid.
Eesti Maaülikooli teadlased teevad Rõhu katsejaamas iluaiandus- ja aedviljakatseid, lisaks on see praktikabaas üliõpilastele. Rõhu aias toimuvad 16.–17. augustil Tartu kultuuripealinn 2024 raames 69. künni MM-võistlused koos suure talutoidu laadaga. Üritus peegeldab põllumajanduse sadade aastate pikkust järjepidevust ja toimub Eestis esmakordselt. Samas saavad huvilised tutvuda ka Rõhu aia uue tee ja platsi keskkonnasäästlike lahendustega.