Meil kõigil on mälupildid, mis on sööbinud üsna pikaks ajaks mälestustesse ja ei taha mitte kuidagi sealt välja minna. Yale’i ülikooli teadlased otsustasid uurida mehhanismi, mis talletab mõne mälestuse meie ajju sügavamalt. Hiljutises ajakirjas Nature Human Behavior avaldatud ja paljusid eksperimente hõlmavas uuringus väidavad teadlased, et ajju salvestuvad tunduvalt sügavamalt need mälupildid, mida ajul on keeruline seletada, põhjuseks kas pildi sisu või selle tajumise intensiivsus. Katsealused suutsid nimelt hiljem edukamalt esitada AI genereeritud kujutisi, mille mõtestamine nõudis neilt märkimisväärselt suuremat vaimset pingutust. Need olid üsna abstraktsed pildid, millel polnud elulise olukorraga eriti seost. Samal ajal mäletasid katsealused küll ka vähem vaimset pingutust nõudnud pilte, kuid nende üksikasju suudeti esitada palju väiksema tõenäosusega. Autorid toovad siin paralleeli traditsioonilise õpiprotsessiga – uue teadmise omandamisel salvestub informatsioon mällu seda sügavamalt, mida rohkem aju on pidanud tööd tegema selle tõlgendamisega. Ja vastupidi – kui info ei nõua töötlemistööd, siis omandab aju selle küll kiiremini, aga unustab ka rutem.