Selle asemel, et tugineda traditsioonilisele kosmilisele GPS-süsteemile, kasutati mobiilimaste ja see lahendus tõestas ennast võimaliku murrangulise lahendusena GPS-i tõrgete vastu.
Uus navigatsioonisüsteem suutis jälgida lennuki liikumist enam kui saja kilomeetri ulatuses ning erinevatel kõrgustel, saavutades esialgu mõnemeetrise täpsuse.
Uuringu tulemused avaldati juunis IEEE Transactions on Intelligent Transportation Systemsi ajakirjas.
Globaalne navigatsiooni-satelliidisüsteem (GNSS), sealhulgas aga eriti USA süsteem GPS on muutunud meie elu lahutamatuks osaks. Alates Google Mapsi kasutamisest telefonis kuni militaarkasutuseni, milleks GPS alguses loodigi, on see tehnoloogia teinud navigatsiooni lihtsaks ja usaldusväärseks. Paljud looduslikud ja inimese loodud takistused võivad aga selle olulise ressursi rivist välja viia, tekitades vajaduse varutehnoloogiate järele.
Näiteks kipuvad GPS-signaalid olema nõrgad linnapiirkondades, kus kõrged betoonhooned võivad signaali segada. Tõsine päikesetorm võib samuti süsteemi päevadeks välja lülitada. Kõige halvem on aga militaartehnikaga vaenlane, kes tahtlikult satelliidisignaale häirib.
Varem arendasid samad teadlased välja tehnikat, mis kasutaks Starlinki satelliitide suhtelist positsiooni, et liikuvad sõidukid saaksid oma asukohta määrata. Hiljuti katsetati aga USA õhujõududes tehnikat, mida nimetatakse raadio samaaegseks lokaliseerimiseks ja kaardistamiseks (Radio SLAM).
Raadio SLAM töötab, tuvastades mobiilimastide pidevalt edastatavaid signaale. Need signaalid on keerukas kombinatsioon erinevatest alamsignaalidest, mida SLAM-süsteem kasutab ümbruse kaardistamiseks.
Vastuvõtja analüüsib signaalide koodi ja kandefaaside viivitusi, kui need jõuavad kohale kas lennukis, laevas või autos. Lisaks mõõdab süsteem Doppleri efekti, mis arvestab vastuvõtja liikumist ümbritsevate mobiilimastide suhtes.
Kokkuvõttes võimaldavad need mõõtmised näiteks reisilennukil positsiooni arvutada ilma satelliidisignaalideta. Kui mobiilimasti asukoht ei ole vastuvõtja jaoks täpselt teada, kaardistab süsteem samal ajal kui määrab sõiduki asukohta, ka masti asukoha.
Lisaks tarkvara arendamisele töötasid süsteemi arendanud teadlased välja ka uuendusliku vastuvõtja, mis suudab tuvastada palju mobiilisignaale lennukite lennukõrgusel. See on oluline tehnoloogiline läbimurre, sest varasemad vastuvõtjad suutsid suurtel kõrgustel tuvastada vaid kümmekond mobiilisignaali. Uue vastuvõtja võimekus on korraga enam kui 100 signaali.
Teadlaste meeskonda juhtinud Zak Kassas Ohio ülikoolist annab teadusartikli kokkuvõttes lootust, et GPS-i tõrgete ja pahatahtlike rünnakute vastu on võimalik leida tõhusaid ning lihtsaid lahendusi. Radio SLAM-i katsetulemused on näidanud, et alternatiivsed navigatsioonitehnoloogiad võivad pakkuda sama kõrget täpsust ja usaldusväärsust ka rasketes oludes, mis võib lõpuks päästa elusid ja tagada ohutuma tuleviku nii sõjalistele kui ka tsiviilrakendustele.
Vaata videost, kuidas navigatsioonikatset tehti: