Mõnedki maailma tippülikoolid õpetavad juba mõnda aega oma kursustel, kuidas tehisintellekti ajastul edukalt organisatsioone tüürida. Küsitlused näitavad, et paljude juhtide arvates ei ole kaugel aeg, kui AI võtab ka juhtimise üle. Näiteks Harvardi ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ellu kutsutud edXi veebiõppeplatvormi eelmise aasta küsitluse järgi arvab 49% juhtidest, et nende töö on tulevikus suuremas osas või lausa kogu ulatuses automatiseeritud või AI poolt üle võetud.
Sel teemal on kirjutatud ka rohkelt fantaasia- ja tõsimeelseid raamatuid, millest üks värvikamaid on vast Yuval Noa Harari „Homo Deus. Homse lühiajalugu”, kus mõtiskletakse selle üle, kas nn jumalikud tehnoloogiad, nagu AI, võtavad vanad tõekspidamised üle ja mis meid sel juhul ees ootab. Eks näeme, kas see stsenaarium saab tõeks või mitte.
Muide, kui küsida AI-lt endalt, mida tema sellest kõigest arvab, siis kõlab vastus nii: „Kuigi tehisintellekt on võimeline abistama paljudes ülesannetes, mida tavaliselt täidavad tegevjuhid, on inimjuhtide täielik asendamine lähitulevikus siiski ebatõenäoline.“ Seega iroonilisel kombel on tehisaru oma rolli suhtes pessimistlikum kui inimesed.
Kõige selle valguses on aga oluline, et me ei jääks kinni küsimusse, kas AI-juhid saavad paremaks kui inimjuhid? Tõtt-öelda piisaks juba sellest, kui AI-juhid suudaksid olla keskpäraselt head juhid. Miks? Sest olgem ausad, kui maailmas ringi vaadata, võib kehva juhtimisoskust näha küll ja veel, mis siis, et sel teemal on kirjutatud tuhandeid õpikuid ning kokku pandud lugematutes tundides koolitusi.
Siiamaani kujutletakse paljudes organisatsioonides ettevõtet kui masinavärki, mis on tsentraalselt juhitud, jäikade käsuahelate ja ettekirjutatud protsessidega. Võib olla enam kui kindel, et AI-juht suudaks sellist masina tüüpi organisatsiooni palju edukamalt ja tõhusamalt juhtida. Ta ei vaja kunagi puhkust, ei jää haigeks ning tegutseb väga süsteemselt ja järjekindlalt tulemuse nimel. Seetõttu annaks halvasti juhitud ettevõtetes ka juba keskpärane manager’i tüüpi AI-juht vägagi korraliku arenguhüppe. Ja kui lisada siia tehistaibu võimekus õppida ja teha asju kiiremini, kui inimvõimed lubavad, siis on vaid aja küsimus, millal tehisintellekti tase areneb ja aina uutesse juhtimissegmentidesse laieneb.
Kui aga rääkida nüüdisaegsetele ja paindlikele, kohanemisvõimelistele organisatsioonidele iseloomulikest eestvedaja-juhtidest ehk liidritest, on asjalood teised. Sellistes ettevõtetes kujutatakse organisatsiooni pigem inimorganismina, mitte masinavärgina. Selle käigus hoidmiseks on rõhk selgelt pehmetel väärtustel: organisatsioonilise energia käivitamisel, koondamisel ja motivatsiooni hoidmisel. Need juhid keskenduvad inimeste võimestamisele, organisatsioonilise selguse loomisele ning suunavad ja toetavad neid coach´iva juhtimise teel. See on valdkond, kuhu AI praegu veel ei küüni, ja ma kaldun arvama, et see jääb alaks, mis annab tulevikus juhtidele tehisaru ees tugeva konkurentsieelise.
Küll aga hakkab tehisintellekt suurel määral mõjutama tegevjuhtide rolli, sest tugevdab nende võimeid, pakkudes näiteks andmepõhiseid teadmisi, optimeerides tegevusi, ennustades turusuundumusi ja automatiseerides rutiinseid ülesandeid. See omakorda võimaldab inimestest tegevjuhtidel keskenduda rohkem strateegilistele otsustele ja meeskonna juhtimisele.
Nii et nagu oleme juba tõdenud mitme ameti puhul, näiteks kasvõi klienditeeninduse valdkonnas, ei võta AI kellegi tööd otseselt ära, vaid muudab selle sisu. Nii ka juhtimises. Tuleb keskenduda sellele, kuidas organisatsioonina kohaneda ja tehnoloogia enda kasuks tööle panna, samas liigselt muretsemata, et nüüdisaegses ettevõttes istuks ühel hetkel juhitoolil tehisaru.