Kehtna vallast pärit Siret (31) õppis Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kust suundus edasi Tallinna Majanduskooli raamatupidamist õppima. „Sain tase 5 raamatupidajaks, aga head tööd sel alal ei leidnud. Otsustasin, et proovin edasi ülikooli minna ning valisin Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonika eriala. Valiku tegemine oli üpris lihtne, sest tegelesin varasemalt autoremondiga, aidates isal näiteks sõidukitele diagnostikat teha. Diagnostika puhul pead tundma kõiki kolme valdkonda: mehaanikat, elektroonikat ning programmeerimist. Mehhatroonika tundus ala, millega tulevikus võiks tõesti midagi teha ning ka vanemad toetasid mind selles valikus,” räägib ta. „Nad on mul üldiselt laiema vaatega ning arvasid, et peaksin õppima seda, mis huvi pakub. Ma ei ole kindel, et kõik vanemad oma tütardele just tehnikaerialasid soovitaksid.”
Mehhatroonika on Sireti kinnitusel just seetõttu huvitav, et sisaldab mitut valdkonda. „Elektroonika on eraldi vaadates väga spetsiifiline ja jääb minu jaoks liiga teaduslikuks. Mehaanika puhul on selge, et iga detail koosneb mehaanilisest kerest, aga sellele tuleks siis juba osata lisada ka elekter. Kui aga infotehnoloogiat vaadata, siis programmeerimine üksi on minu meelest veidi tuim töö – kirjutad lihtsalt koodi, testid ja kontrollid… No kõlab ju igavalt?”
Siret alustas ABB sagedusmuundurite tehase laboris praktikandina, kus tema fookuses oli trükkplaatide mõõtmine ja analüüs. Edasi lisandus tooteinseneeria ehk tema peamiseks ülesandeks sai disainiprobleemide lahendamine. Pärast aastast praktikat alustas Siret tööd mehaanikainsenerina sama tehase order-based engineering tiimis. „Olen meeskonnas, mis lahendab klientide soove ja muresid. Minu töö on tagada toodete kindel kvaliteet ja leida väljakutsetele lahendusi,” selgitab ta. „Näiteks tehas ei saa midagi toota, sest puudub vajalik materjal. Minu töö on mõelda, kuidas seda materjali saaks asendada. Või on kliendi tootel mingid disainivead ning need tuleb parandada.“
„Huvitav on mu töös ka see, et kuna töökeeleks on inglise keel, muutub keeleoskus üha paremaks. Suhtlen ju klientidega üle kogu maailma, sest meie tooteid läheb igale poole maailmas,“ lisab Siret. „Meie töö on globaalse võrgustiku ja mõjualaga, mida saab aga teha kodusest Eestist. Võib öelda, et rahvusvaheline töökogemus tuleb koju kätte!“
Koolist saab baasteadmised, oskused tulevad läbi reaalse töö
„Inseneerial on tõesti palju põnevat pakkuda ja sugu ei ole siin küll takistuseks. Mul ei ole kolleegide hulgas just palju naisi – inseneeriakorrusel on naisi veidi enam kui 10 protsenti. Aga kõik kolleegid on väga toetavad ja hoolivad ning aitavad küsimuste puhul alati,” räägib Siret. „ABB kui tööandja puhul meeldib mulle, et siin on töö- ja eraelu tasakaal paigas. ABB on suur, stabiilne ning turvaline ettevõte, näiteks minul on projektid planeeritud aasta jagu ette ning neile lisanduvad siis jooksvad ülesanded.”
Ta nendib, et kooliteadmised on siiski olnud baasteadmised: saad aru, et elektris on mõned näitajad, mehaanikas on tugevused ning oskad bakalaureuseõppe lõpuks mõned read koodi kirjutada. „See on protsendike vajalikest oskustest, 99 protsenti on ikka elu ja praktika käigus õpitud. Eks mul oli see eelis, et algteadmised sain autosid remontides ning nüüd tugevate kolleegide kõrval õpin iga päev midagi uut juurde. Haridus üksi heaks inseneriks ei tee.”
Täna Siretil enam isa aitamiseks vaba aega pole, ent nädalavahetustel tegeleb ta vajadusel enda 2018. aasta Mercedes-Benzi auto remontimisega. Ta nendib, et auto vanusel pole mingit tähtsust, kui on olemas diagnostikaseadmed. Lisaks meeldib talle käia seenel, kuulata muusikat ning valmistada köögis midagi maitsvat. Sügisel plaanib Siret aga jätkata magistriõpingutega elektrotehnika erialal, sest tunneb, et selles valdkonnas on veel arenguruumi.