Telemaga motiveerisid teda liituma ettevõtte senised saavutused ja ambitsioonikad tulevikuplaanid. „Telema pühendumus innovatsioonile ja tipptasemel andmevahetusele oli see, mis mind siia tõi,” ütleb Mart. „Võimalus panustada ettevõttesse, mis on jaekaubanduse andmevahetuse automatiseerimise liider, pakub nii põnevust kui ka proovikive.”
Espenberg lisab, et tarkvara eluiga on keskmiselt 8–10 aastat – seejärel on vaja teha suuremaid tehnilisi uuendusi. „Ettevõtet, millel puudub tehniline võlg, ei eksisteeri. Telema tehnoloogiameeskonna eesmärk on luua järgmise põlvkonna tarkvara, nii et ülalpidamiskulud oleksid väikesed ja äri muutudes saaks tehnilisi kohandusi lihtsalt sisse viia. Lisaks plaanime rakendada suuri keelemudeleid nii oma arendustöös kui ka klientide teenindamisel.“
Tehnoloogiliste projektide edu mõõtmisest rääkides rõhutab Mart Espenberg, et ettevõtluses on kõige olulisem mõõdik raha: kas ja kui palju on kliendid nõus töö eest maksma: „Isegi tehniliselt keerulise projekti puhul ei tohi unustada, millist väärtust see kliendile pakub. Ma ei soovita ette võtta projekti, mille ainus eesmärk on tehnilise võla vähendamine — alati peab olema lisandväärtus kliendile, et vältida frustratsiooni ja vastumeelsust tehniliste uuendusprojektide suhtes.”
Telemas mõõdetakse projektide edu järgmiste mõõdikutega:
Lähiaastate suurimaks tehnoloogiliseks väljakutseks oma valdkonnas peab Telema uus tehnoloogiajuht suurte traditsiooniliste korporatsioonide kohmakaid tarkvaralahendusi, mida on raske integreerida tänapäevaste tööriistadega. Kuigi üldistamine võib olla eksitav, on tööstus ja logistika tema hinnangul tehnoloogiliselt innovaatilistest start-up’idest umbes 8–10 aastat maas: „Mõni ettevõte kasutab endiselt paberipõhiseid dokumente ja nende innovatsioon seisneb Exceli kasutuselevõtus. Tasemed on väga erinevad, aga oluline on leida viis, kuidas vanad süsteemid uue maailmaga targalt ühendada. Tehnoloogiline uuendus ei saa reeglina toimuda ilma äriprotsesside muutmiseta, mis on teine suurem proovikivi.“