„Senistest juhtimisstiilidest ei piisa maailma ees seisvate probleemide lahendamiseks,“ ütleb Clambaneva. „Meil on vaja uut tüüpi juhtimist. Põhjus on selles, et praegused juhtimistüübid järgivad pimedalt põhimõtet, et kapitalism on maailma parim asi. Vabaturg ja kõik sellega kaasnev on inimeste loodud konstruktsioon. Aga me ei ela inimese loodud konstruktsioonis – me elame looduse põhiprintsiipide maailmas.“ Niisiis on tema sõnul lahknevus selle keskkonna vahel, mille oleme kapitalistlikul viisil üles seadnud, ja loodusprintsiipide vahel: „Loodusressursid on lõplikud, ent meie tahame pidevat kasvu. Kvartalist kvartalisse. Aastast aastasse.“
Tänapäeva ärimaastik nõuab Clambaneva arvates muutmist, nii et see annaks oma keskkondliku panuse. Edukad on need ettevõtted ja organisatsioonid, kes tegelevad aktiivselt keskkonna- ja sotsiaalsete probleemidega. „Minu meelest on vaja, et juhtimisaruteludest võtaksid osa ka disainerid, kuna nad toovad kaasa uue mõtteviisi,“ põhjendab Clambaneva. „Ajalooliselt on ettevõtetes ja poliitikute seas olnud valdav kas deduktiivne mõtlemine nagu matemaatikutel või induktiivne mõtlemine, ärimehe mõistus. Disaineri mõistus töötab teistmoodi – see on abduktiivne mõtlemine, kus arutluse eelduseks on fakt ning järelduseks oletus, mis seda fakti kõige paremini seletab. Loomingulise inimese mõtteprotsessid võivad lõpuks viia sama järelduse või lahenduseni kui ärimehel või matemaatikul, aga protsess on erinev.“
Niisiis tuleks viia disainerite mõtlemine kokku ärimehe ja matemaatiku omaga, et jõuda teistsuguse juhtimiseni. „Kapitalism peab loodusseadustega teataval määral kohanduma. Selle mõtteviisi kohaselt saab raha teenida ka siis, kui sa lähtud rohelisest maailmavaatest. Üht ei pea tegema teise arvelt.“
Tulemuste kolmikmõõde, nagu seda nimetatakse, on inimesed, planeet ja heaolu. „Rohkem on küll kasutusel kombinatsioon inimesed, planeet ja kasum, aga mina ja ka paljud teised usuvad, et heaolu on tähtsam kui kasum,“ tõdeb Clambaneva. „Inimene ei pruugi olla rikas, aga kui tema elus on tasakaal, tunneb ta end õnnelikumana. Seetõttu räägin ma inimestest, planeedist ja heaolust, mitte inimestest, planeedist ja kasumist.“
Muidugi pole lihtne selleni jõuda. „Näiteks börsil noteeritud ettevõttel on eelkõige tähtis raha teenida, lisab Clambaneva. „On aga ettevõtteid, kes on olnud edukad, neil on piisavalt raha, aga nad on ennast näiteks börsist lahti sidunud ja seega vabad. Nad saavad teha valiku. Nad ei pea saavutama 30–40% või veelgi suuremat aastast kasvu, aga võivad teenida näiteks 20% kasumit, luues samal ajal disainerite abiga uusi tooteid või tootekategooriaid, mis suurendavad inimeste heaolu.“
Need ettevõtted, kes on uute tootekategooriate loomisel edu saavutanud, kipuvad mõnikord unustama, mis on neile selle edu toonud. „Olen ma arvamusel, et Apple’il on natuke raske aeg,“ toob Clambaneva näite. „See ei paista küll praegu välja nende majandustulemustes, aga ma arvan, et nad on viimasel ajal tempos kaotanud. Apple’is oli disaini abil loodud tõeliselt uuenduslik innovatsioonikultuur, loodi täiesti uued tootekategooriad, näiteks iTunes. 20-30 aastat tagasi oli Apple peaaegu pankrotti minemas ja seda ei muutnud operatiivne efektiivsus või traditsiooniline äritegevus, vaid innovatsioon ja disain.“
Ettevõtte juht, kes soovib asuda disaini abil innovatsioonikultuuri arendama, peaks Clambaneva arvates esmalt tegema auditi, vastates muu hulgas küsimusele Milles meie äri seisneb? „Edasi peaks mõtlema, milline on järgmine muutus, mida ette võtta. Mida saab teha, et muuta näiteks tootmisettevõtte ärimudel lineaarsest rohkem ringmajanduslikuks,“ ütleb Clambaneva. Alustama peaks väikeses mahus pilootprojektiga. Potentsiaalne pikaajaline mõju on Clambaneva sõnul aga järgmine: „Kõigepealt toob jäätmete vähendamine kaasa positiivse ühiskondliku vastukaja. Lisaks võib jäätmete kasutamine suurendada tulu. Nii on võimalik jõuda punktini, kus me pole mitte ainult efektiivsemad, vaid ka keskkonnasõbralikumad. Olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast arvan, et disaini- ja innovatsioonimeeskonnad peavad olema integreeritud ja osalema ettevõtete juhtimistasandi tegevustes, sest siis toimivad koos eri tüüpi mõtted.“
Clambaneva peab ennast optimistiks: „Me peaksime kasutama võimalust ja püüdma lahendada suuri probleeme. Võtame näiteks H&M-i. Kas nad on roheline ettevõte? Ei. Kas nad on alustanud selles suunas liikumist? Jah, aga see pole piisav. Kuid ma pean siiski rõhutama, et vähemalt nad on alustanud.“
Stephan Clambaneva oli sel aastal Eesti tootedisaini auhinna BRUNO žürii esimees. Ta tõstab esile, et me oleme just sobiliku suurusega, et saada inspiratsiooni BRUNO auhinnale kandideerinud disaineritelt ning viia riigis muudatusi ellu valitsuse tasandil. „Tootedisainiauhind BRUNO pakub platvormi, kus noored disainerid saavad oma ideid propageerida,“ märgib Clambaneva. „Edukad ärimehed saavad tulla ja näha, et „vau, see on tõesti lahe; me vajame seda“ ning nad saavad neid kontseptsioone kasutusele võtta või nendega poliitikute juurde minna. Tööd, mida BRUNO auhinna raames esitletakse, võivad toimida mitmel viisil. Need võivad olla motiveerivad ja inspireerivad, aga neil võib olla ka reaalseid tulemusi.“