Digiajakiri

Tiimist läks inimene ära. Miks? • Visionest

Written by Joosep Põllumäe | Oct 11, 2024 9:13:20 AM

Korralikult läbimõeldud offboarding ehk ettevõttest lahkumise protsess aitab nii tööandjal kui ka teistel töötajatel aru saada niisuguse otsuse tagamaadest ja tagab ideaalis ka selle, et inimene meenutab firmat ikka hea sõnaga, isegi kui põhjuseks oli tema rahulolematus. Kahjuks suhtutakse sellesse protsessi aga liialt pealiskaudselt ja lastakse käest võimalus saada filtreerimata tagasisidet ja infot ning mõista, miks selline olukord tekkis. Kuigi heas tiimis on suhtlus alati avameelne, on ikka nii, et kõige ausamat tagasisidet saab kelleltki, kes varsti ukse enda tagant kinni paneb.

Aus tagasiside toob välja kitsaskohad

Enamasti ei tule töötaja lahkumisotsus juhi jaoks üllatusena. Kui nad omavahel pidevalt suhtlevad, kostab ikka ühel hetkel rahulolematuse signaale. Nii et tegelikult on märgid õhus tükk aega enne seda, kui lahkumisavaldus lauale laekub.

Kui aga lahkumisotsus tabab juhti ja kolleege tõesti üllatusena, siis on see võimalus süüvida asja tagamaadesse, päris põhjustesse. Ikka selleks, et olukorda mõista ja tulevikus vältida.

  • Mis näiteks tegelikult rahulolematuse põhjustas?
  • Mis oli see, mis talle siin ei sobinud?
  • Miks ma juhina ei suutnud seda näha ja infot vastu võtta ning asja lahendada?

Offboarding ise ei pea endast ilmtingimata ametlikku lahkumisintervjuud kujutama, aga juhil tasub siiski lahkumisotsuse teinud inimesega otsekoheselt suhelda. Seejuures on hea meeles pidada, et see ei ole enam etapp, kus läbirääkimisi pidada, et teda siiski alles hoida. Selleks on reeglina hilja.

Viimane kogemus võib mõneti päästa selle, mis jäi enne alla ootuste. Üldjuhul on inimesel loogilised põhjused sellise otsuse tegemiseks. Ja kui keegi lähebki ära rahulolematuse pärast, siis on oluline mõista, kas selle taga on reaalne probleem – seega midagi, millega tuleks kohe tegutseda – või pigem oligi asi just selles ühes inimeses.

See on ka põhjus, miks on hea ülejäänud tiimiga mõistlikkuse piires äramineja lugu jagada. Kui teised töötajad samale probleemile n-ö alla ei kirjuta, siis võib arvata, et tegu oli individuaalse juhtumiga. Ja muidugi vastupidi – kui ruum täitub noogutuste-kinnituste suminaga, on selge, et kuskil midagi käärib.

Inimesed on erinevad. Kõik ei pruugi alati silmast silma vestluse käigus kõiki kaarte avada. Seetõttu ongi oluline meeskonnas valitsevat õhustikku pidevalt kraadida, probleemidest-muredest ausalt rääkida ja vajadusel midagi muuta.