Automatiseerimine, tehisintellekt ja digiteerimine on meie tänapäev. Tööandjatel käib pidev võidujooks ajaga, et vältida järeljooksiku rolli jäämist, kuna tehnoloogiline areng tõttab tempokamalt kui eales varem. See tähendab, et juhid peavad keskenduma töötajate oskuste arendamisele, et nad oleksid valmis muutustega sammu pidama. Me ei saa olla kunagi lõpuni valmis, sest töö sisu muutub pidevalt. Tõenäoliselt ei ole enamikul meist praegu veel neid oskusi, mida on vaja juba paari aasta pärast.
Maailma Majandusfoorum on välja toonud hulga oskusi, mida me 21. sajandil vajame. Nende hulgast võib leida nii kriitilise mõtlemise, loovuse, kommunikatsioonipädevuse kui ka kohanemisvõime. Ükski neist pole midagi, mida ühe spetsiifilise koolituse või workshop’iga ära õpiks. Loomulikult on valdkonnaspetsiifilisi teadmisi-oskusi, millele tuleks töötajate arendamisel rõhku panna. Ent näen juhina, et on mõned võtmeoskused, millele tasub tulevikukindluse tagamiseks keskenduda igas organisatsioonis.
Kuigi paljude inimeste töö käib ekraanide ees ja sageli üksi kodukontoris olles, suureneb koos töötamise tähtsus. Mida aeg edasi, seda enam on tööd ja ülesanded omavahel põimitud. Tulevikutöö nõuab aina enam interdistsiplinaarset lähenemist, kus valdkondade eksperdid tegutsevad koos. Ühte ülesannet võivad koos lahendada analüütik, disainer ja tehnik. Nad peavad mõtlema oma töölõigust kaugemale, et näha suurt pilti. Ma ei väida, et igaühest peab saama multitalendist kokk-kondiiter-keevitaja, vaid peaasjalikult vajavad ilmselt kõik tulevikutööd erakordselt tugevat üksteise mõistmise oskust, valmidust panna ennast teise inimese asemele ja paindlikkust, et teha kompromisse.
Juhilt eeldab koostöö soodustamine eelkõige keskkonna loomist, mis toetab ladusat suhtlust ja mõtteviisi, et kõigi ideed on teretulnud olenemata ametipositsioonist, staažist või soost. Veelgi enam, koostöö mõtestamine algab strateegia tasandil. Juhi ülesanne on kaasata töötajaid strateegialoomesse ja viia ettevõtte visioon iga töötajani. Nii saab tagada, et ükskõik mis valdkonna inimesed suudavad sujuvalt koostööd teha, kuna nad tegutsevad ühel mänguväljakul, mõistavad, mida ettevõte neilt soovib ja millises raamistikus ühiselt toimetatakse.
Piltlikult koosneb meie töö pusletükkide kokkupanemisest. Lahendame tükk tüki haaval ülesandeid suuremate sihtide nimel. Näeme Elisas oma igapäevatöös, et inimesed tahavad rohkem vabadust ise otsustada, kuidas ja mida teha. Usun, et see suundumus muutub aina laiemaks, nii et inimesi ei meelita sellise tööga, kus iga liigutus on kellegi dirigendikepi taktis kureeritud. Vabadusega kasvab vajadus tegeleda ka proovikividega ning läheneda meile probleemikeskselt, sest mida vabamad on käed, seda suuremaks kasvab vastutus tulemused päriselt koju tuua.
Mida saab juht teha oma inimeste toetuseks? Number üks on kindlasti igakülgne toetus. Mõtlen selle all kättesaadavust ja kohalolekut, kui töötaja soovib oma lahenduskäiku arutada või on mõnes punktis kokku jooksnud. Tõenäoliselt teab sellises olukorras juht probleemile ise lahendust, aga adub ka oma töötajat tundes, kas see inimene oskab lahenduseni jõuda või vajab kuskil rohkem tuge. Probleemilahendamise oskust saab treenida coach’iva juhtimisviisi abil. See tähendab, et juht ei ütle inimestele vastuseid ette, vaid aitab neil suunavate küsimustega endal need leida. Nii kasvab enesekindlus ja vilumus probleeme lahendada.
Tänapäeval on kõik mõjutatud digist. Mõne aja tagune üleilmne digikatastroof ehk küberturvalisuse firma GrowdStrike viirusetõrje uuenduse juhtum tuletas seda hästi meelde. Seiskunud lennuliiklus ja tummad teleekraanid näitasid seda sõltuvust. Nii on digitaalsed oskused ka tulevikutöö A ja O. Tehnoloogia areneb kiiresti ning ettevõtted peavad tagama, et nende töötajad oskavad kasutada uusi tööriistu ja platvorme. Uue digitööriista selgeks õppimiseks võib teha koolituse, ent eelkõige on oluline innustada uudishimu, kasvatada teadlikkust ja vähendada kartust uute digilahenduste ees. Nii et see on ennekõike mõtteviisi küsimus.
Digiteadlikkuse tase on tugevas seoses ettevõtte edukusega. Juht saab digiuudishimu kasvatada üldise eksperimenteerimist soosiva töökeskkonna loomise kaudu. Inimestesse peab süstima julgust katsetada ja ka eksida. Ja ma ei räägi seda vaid telkoettevõtte seisukohast, kus inimesed võikski olla keskmisest uudishimulikumad – see kehtib iga valdkonna kohta.
Tegelikult on nii koostöö, probleemide lahendamine kui ka digijulgus-teadlikkus üksteisega põimunud ja mängivad suure tõenäosusega peaosa ükskõik millises tulevikutöös. Tulevikukindlust kasvatab pidev õppimine ja kohanemine, mistõttu tuleb juhil endalgi neid oskusi alatasa arendada, et mitte ise arengupiduriks muutuda.