Digiajakiri

Andero Keronen: haavatavuse näitamine aitab luua usaldust ja ühtekuuluvustunnet • Visionest

Written by Visionest Institute | Nov 18, 2024 5:49:00 PM
  • „Juhtimine ei seisne üksnes tulemuste tagaajamises, vaid ka oma inimeste toetamises ja püüdlustes luua avameelne keskkond,” sõnab Andero. „Mõistmise aluseks ongi julgus olla haavatav ja rääkida asjadest nii, nagu nad on.“
  • „Psühholoogiline turvalisus on meie tiimis prioriteet. See on pikk protsess ja ükski asi ei muutu hetkega.“
  • „Mõistmise aluseks ongi julgus olla haavatav ja rääkida asjadest nii, nagu nad on. Tulemuseks on tiim, kes töötab mitte hirmust, vaid usaldusest ja toetusest.”

Ent pelgalt rääkimisest ei piisa – juht peab esmalt ise näitama eeskuju, et ta on valmis olema avameelne ja aus rasketel hetkedel. „Kui oled ise haavatav ja räägid ausalt oma väljakutsetest, loovad töötajad sinuga palju sügavama sideme ja usalduse,” kinnitab ta.

Andero meenutab üht hiljutist hetke, kus ta väljendas oma haavatavust meeskonna ees. „Olin isiklikus sügavas madalseisus ja tundsin, et ei saa oma töökohustusi täita. Teadsin, et mul tuleb oma muret kolleegidega jagada, ja nii ütlesingi neile otse, et ma ei saa praegu iseendaga hakkama.” Tema sõnutsi ei vaja inimesed täiuslikku juhti, vaid inimest, kes on aus, usaldusväärne ja suudab oma nõrkusi, tundeid ja hirme tunnistada.

Muidugi ei ole enda avamine alati lihtne ja võib tunduda hirmutav: kui oma murest teistele rääkida, tekib sageli alasti ja ärev tunne. „Mis siis, kui keegi pisendab mu olukorda või ütleb midagi, mis teeb olemise veel valusamaks? Nüüd on mul aga hea meel, et sain oma tiimiga aus olla,” ütleb ta.

See vestlus tõstis Andero ja tema meeskonna vahelise usalduse uuele tasemele. „Kolleegid olid mulle suureks toeks ja kinnitasid, et võtavad minu ülesanded enda kanda, kuni mul läheb paremaks. Selline toetus ja empaatia tegi mind tänulikuks ning andis jõudu edasi liikuda,” ütleb ta ja lisab: „Juht peab tundma siirast huvi teise inimese vastu.“ 

Tänu Anderole on selline mõtteviis firmas kindlalt kanda kinnitanud ja inimesed julgevad oma rasketest hetkedest rääkida. 

Anderole on oluline, et iga tiimiliige tunneks ennast nähtuna, kuulduna ja väärtustatuna. Nagu ta oma kogemusest ütleb: „Psühholoogiline turvalisus on meie tiimis prioriteet. See on pikk protsess ja ükski asi ei muutu hetkega. Inimestel on sageli hirm oma mõtteid ja ideid väljendada, sest nad kardavad alandamist või nende hirmude pisendamist. Selline suhtumine tekitab aga situatsiooni, kus ollakse vait ja kannatatakse olukorda, mida saaks tegelikult avatud suhtluse abil kerge vaevaga parandada. Mina olen juhina piiratud vaateväljas ja näen-tean vaid seda, mida mulle usaldatakse ja näidatakse. Tajun ja tunnen sageli, et midagi on valesti, kuid ma ei suuda teiste mõtteid lugeda, vaid vajan sõnu, et mõista. Saan olla oma inimestele kasulik vaid siis, kui mind päriselt usaldatakse.“

Andero soovitab teistelgi juhtidel astuda samme suurema emotsionaalse avatuse suunas. Just see on tänapäeva maailmas võtmetegur, mis loob motivatsiooni ja hoiab meeskonna tugevana. Tema sõnul ei tähenda emotsionaalne haavatavus mitte ainult avatust, vaid lisaks sügavat austust oma tiimikaaslaste vastu. „Juhtimine ei seisne üksnes tulemuste tagaajamises, vaid ka oma inimeste toetamises ja püüdlustes luua avameelne keskkond,” sõnab Andero. „Mõistmise aluseks ongi julgus olla haavatav ja rääkida asjadest nii, nagu nad on. Tulemuseks on tiim, kes töötab mitte hirmust, vaid usaldusest ja toetusest.”