Küsisime tööstuse ja kultuurivaldkonna tippjuhtidelt mõningaid märksõnu juhtimise peamiste proovikivide kohta aastal 2025 ehk siis palusime neil pisut ennustada.
„Peamine väljakutse on võitlus maksude tõusuga, võitlus bürokraatiaga ja teadmatus tuleviku suhtes,“ rõhutas jalanõusid tootva AS Samelini juht Leida Kikka.
Geopoliitilised pinged, kliimamuutused ja globaalsed majandusšokid on muutmas juhtimise põhimõtteid. Inission Tallinna juhi Nadežda Dementjeva sõnul peavad juhid suutma teha otsuseid väga lühikese etteteatamisega ning muutuvate tingimustega kiiresti kohanema. „Edukas juhtimine tähendab võimet luua meeskonnas kindlustunnet ka ebastabiilsetes oludes,“ kinnitas ta.
Traditsiooniline töökorraldus on muutumas, selle põhjusteks on tehisintellekt (AI), automatiseerimine ja andmepõhine juhtimine. Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer märkis, et juhtidelt oodatakse oskust kasutada suurandmeid strateegilistes otsustes ning tagada samal ajal küberjulgeolek.
„Otsime juhte, kes omavad empaatiat ja sotsiaalset intelligentsust, suudavad luua kaasava ja motiveeriva töökeskkonna, tuua inimestes esile nende tugevused ja neid arendada,“ lisas Oltjer.
Glamox AS-i juhi Virve Jõgeva sõnul on üha olulisem luua paindlikke ja motiveerivaid töötingimusi, mis arvestavad erinevate põlvkondade ootustega. „Üha keerulisem väliskeskkond seab fookusesse ka inimeste juhtimise ja nende heaolu. Näen, et tööjõuturule sisenenud uus põlvkond toob kaasa teistsugused ootused töökeskkonnale ja töökorraldusele.“
Premia juht Aivar Aus rõhutas, et võluvitsa ei ole, tuleb teha põhiasju – areneda, analüüsida ja investeerida. „Detailsemalt vaadates on suureks proovikiviks toorainehindade jätkuv tõus ja ebastabiilsus põhitoormete saadavuses. Mina ei ole 30 aasta jooksul sellist järsku hinnatõusu ja -taset näinud.“
Würth Groupi asepresident Timo Raimla rõhutas, et edu võti peitub positiivses hoiakus: negatiivsus, paanika ega kasvupaus ei ole valikud.
Kultuurivallas on üks valupunktidest kultuuritöötajate väärtustamine ja eelarvekärped. Valdkond seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, kus madal palk ja üha suurenev töökoormus ajavad häid spetsialiste valdkonnast eemale. Statistika näitab, et kultuurivaldkonna töötajate keskmine sissetulek on kaks korda madalam võrreldes teiste elualadega. Kultuurivaldkonna tulevik sõltub otseselt meie võimest väärtustada loomingulist tööd. On aeg mõista, et kultuur ei ole luksus, vaid ühiskonna vaimne selgroog. Investeering kultuuritöötajatesse on investeering meie ühisesse tulevikku.
Kokkuvõtteks võib öelda, et juhid näitavad üles imetlusväärselt suurt paindlikkust. Nagu Virve Jõgeva tabavalt ütleb: „Väljakutsed ei ole ainult katsumused, vaid ka võimalus liikuda edasi ja kasvada.“ Aastal 2025 saavad edukateks need juhid, kes suudavad olla paindlikud, inimkesksed ja samal ajal keskenduda strateegilistele eesmärkidele.