Minu kogemuse põhjal on juhtide kaks suuremat raskuskeset järgmised. Esimene aspekt – juhiks pannakse inimene, kes on väga hea spetsialist, kuid kelle puhul juhtimine ei ole kõige tugevam pool, mistõttu tekivad juhtimisraskused, sest nad pigem keskenduvad sellele, mida nad oskavad väga hästi teha, mitte niiväga juhtimisele kui protsessile.
Teine aspekt on ajajuhtimine ja prioritiseerimine. Kipume juhtidena keskenduma eelkõige sellele, mis põleb kõige suurema leegiga ega oska alati ennetada leegi tekkimist ehk tihti tegeleme vaid tagajärgedega. Ajajuhtimisega jäävad hätta just nooremad või alles lühikest aega juhipositsioonil olnud inimesed. Tööpäevad kipuvad minema väga pikaks, nad ei suuda järjestada oma tegevusi olulisuse alusel, aeg kaob, aga tehtud saab vaid osa, ja mis on tehtud, seda on vähe. Kuidas oma päeva planeerida nii, et saaksin kõik olulised asjad ära teha, on olnud paljude osalejate peamine küsimus.
Koolitus on jagatud erinevateks mooduliteks ja selle ülesehitus on loodud nii, et teoreetiline osa keskendub erinevatele teemadele moodulite kaupa. Osalejad saavad teoreetilise materjali kätte enne klassiruumis kohtumist ja läbivad selle iseseisvalt. Koolitajaga kohtudes on neil teadmised teooriast juba olemas ja kohapeal hakatakse lahendama konkreetselt nende endi murekohti, mis antud teemat puudutavad. Näidiseks võetakse kellegi reaalne tööalane situatsioon, kusjuures elu on näidanud, et murekohad on ettevõtetes sarnased, olenemata valdkonnast. Seejärel püütakse värskelt omandatud teooria baasil olukorda lahendada ja leida selleks parimad tööriistad.
Erinevates moodulites oleme kasutanud palju reaalseid mudeleid, konkreetseid juhiseid, skeeme, erinevaid näitajaid, mida saab mõõta. Näiteks selliseid, mida saab panna mingisuguse mõõdiku alusel või tabeli kujul paika ja siis hakata ükshaaval ise neid vastuseid leidma.
Püüame aidata juhtidel mõista, et kõiki asju ei pea ise ära lahendama. Oluline on, et suudame juhtidena oma meeskonna kaasata igapäevatöö tegemistesse, igapäevamurede lahendamisse, delegeerida võimetekohasemad ülesanded teistele inimestele, leida üles meeskonnaliikmete tugevused, anda igaühele tema jaoks sobilik projekt, millega tegeleda ja juhtida nii inimesi kui protsesse selles suunas, mis neile meeldib ja mis tuleb paremini välja luues selle läbi meeskonda sünergiat.
Teadmine, et minul üksi ei ole antud olukorras keeruline, vaid ka teistel – sünergia tulebki rühmast endast, kus räägime oma muredest. Grupis jagatud teadmine toob hästi palju kasu teistele liikmetele – alati ei pea ise õiget lahendust leidma või koolitaja selle andma, vaid lahendus tuleb läbi grupitöö.
Oleme proovinud ka kujutletava ettevõtte suvalist probleemi lahendada, aga kui olukord ikkagi ei puuduta ühtegi koolitatavat, siis enese seostamine sellega oli pigem tagasihoidlikum.
Seega kasutamegi osalejate poolt lauale toodavaid reaalseid situatsioone. Leppisime ka kohe esimesel kohtumisel kokku, et kõik õppeklassis räägitu jääb meie vahele, muidu me ei saaks reaalseid situatsioone lahendada.
Meie koolitajad ei ole õpetajad-teoreetikud, vaid igaüks tegutseb reaalselt oma valdkonnas. Nad teavad elulisi situatsioone kõige lähemalt, kusjuures koolitajate valdkonnad on kardinaalselt erinevad.
Üks asi, millele noored juhid ei ole väga palju mõelnud, on ülesannete tükkideks jagamine. See oli teema, mis neid väga kõnetas. Kui teed ülesande iseenda jaoks väikesteks tükkideks, saad hakata neid pisikeste tükkidena lahendama ning jõuadki tegelikult tulemuseni. Vastasel juhul võib ülesande lahendus tunduda juba eos saavutamatu ja motivatsioon seda teha minimaalne. Siis ei saa ka tulemus suurepärane tulla.
Teine head tagasisidet saanud teema oli coachiv juhtimine – juhtimisstiil, kus ei ole vaja ette öelda, mida tuleb teha. Tuleb küsida õigeid küsimusi ja läbi selle hakkavad inimesed kaasa mõtlema, leides ise kõige paremini lahenduse, kuna nad on teemas sees ja teavad seetõttu kõige paremini, milline võiks lahendus olla.
Rõõmu teeb koolitatavate areng. DJM-i programmi õppeprotsess oli pikk, koolitajatena nägime, kuidas osalejatel tekkis selle käigus mõttemustri muutus – et mis see juhtimine on tegelikult, mida minult oodatakse, mida olen teinud valesti ja mida õigesti. Tore oli see, kuidas osalejad lõpuks mõistsid, et juht ei ole mingi imeloom, vaid ehtne luust-lihast inimene, kes kõiki vastuseid kohe ei tea ega peagi teadma.
Ja arusaamine, et ma ei ole üksi, et mul on meeskond, mul on inimesed, kes mind aitavad ja et ma oskan ka ennast hoida. Läbipõlemise teema käis klassiruumist korduvalt läbi, sest juhid võtavad endale täna tihti liiga suure vastutuse ja seetõttu põlevad ereda leegiga (läbi). Juhid hoiavad ettevõtet, meeskonda, aga teevad seda enda elu ja tervise hinnaga.
Viimaseks loenguks olid koolitatavad saanud üksteiselt tuge ja kindlustunnet, et tegelikult on kõik tehtav, tuleb lihtsalt teha õigeid asju, õigel ajal ja õigel viisil. Elu läheb nii palju lihtsamaks. Tekkis optimism ja arusaamine, mida peab tegema selleks, et ettevõttes läheks elu lihtsamaks ja protsessid sujuvamaks.
See pole tavapärane kursus, kuhu ülemus saatis ja istun paar tundi ära, saan linnukese kirja ja panen järjekordse vihiku riiulisse. DJM nõuab sügavuti iseenda sisse vaatamist. Kodused ülesanded, mis tuleb oma ettevõtte põhjal ära teha, nõuavad süüvimist ja aega, aga annavad sama palju ka tagasi.
Keskendume oma koolitusepäevadel teemadele intensiivselt, läheme neisse sisse, kusjuures teooriaid ei õpeta kohapeal üldse. Räägime päris asjadest läbi osalejate endi murede, see mõjub väga-väga hästi. Teooriat saavad nad ju ise igal hetkel lugeda, kuulata, üle vaadata. Õppeklassis keskendume puhtalt sellele, kuidas teooriat päriselt kasutada. Pelgalt teadmine, et X või Y tähendab seda, ei anna meile oskust neid kasutada. Koolitusel hakkame reaalselt kohapeal neid näidetes kasutama ja siis tekib ka arusaam, miks need on üldse vajalikud ja mis nende väärtus praktilistes tegemistes on .
Kogu kursuse jooksul ei kaasanud me vanu häid tuttavaid teooriaid üldse, pigem keskendusime kuni viis aastat vanadele mudelitele, teooriatele, uutele lähenemisetele. Püüdsime koolitatavatele luua teistsuguseid vaatenurki, tutvustada viimase aja juhtimisteooriaid selleks, et leida innovatiivseid viise ka oma meeskonna juhtimiseks.
„Sünergia meeskonnas: kõik talendid särama“, „Sillalooja: organisatsioonikultuuri arendamine“, „Eesmärgi navigaator: teekond visioonini“, „Muudatuste meister: käivita, suuna ja vea uuendusi“ ja „Juhi ennast ise: kasva tulemuslikuks juhiks“.
Kaks esimest moodulit on sel hooajal juba läbi. „Eesmärgi navigaator: teekond visioonini“ algab 8. jaanuaril 2025, „Muudatuste meister“ 12. veebruaril ja „Juhi ennast ise“ 19. märtsil. Täpne info SIIN.