Ta võrdleb Jaapani riskikartlikku kultuuri Euroopa avatud suhtumisega ettevõtlusesse, rõhutades varajase hariduse tähtsust ettevõtja mentaliteedi kasvatamisel. “Ma leian, et on põnev luua midagi uut, kui keegi võtab riski ja loob midagi uut. Selle protsessi kaudu pakutakse ühiskonnale väärtust.”
Harima toob esile digitaliseerimise kahepoolse loomuse, mis võib suurendada tõhusust, kuid võib jätta kõrvale neid, kes on vähem digitaalselt kirjaoskajad.
“Eesti suutis laiendada ettevõtluse ökosüsteemi piire, integreerides virtuaalse sfääri… katalüüsides ettevõtluse ökosüsteemi arengut.”
Ta kutsub üles tunnustama pagulaste ettevõtluspotentsiaali, kes saavad oluliselt panustada majandusse ja innustada teisi. Lõpuks rõhutab Harima vajadust strateegiliselt AI-d ettevõtlusmudelitesse integreerida, säilitades samal ajal inimlikku loovust ja emotsionaalset intelligentsust. “Kui te AI-d üldse ei kasuta, siis ma arvan, et see on mõne aasta jooksul takistavaks faktoriks teie äritegevusele.”
Kontinentide ülene teekond
Professor Harima nautis oma akadeemilist ja ametialast teekonda Osakast Jaapanist Eestisse. Tema liikumine Euroopasse vahetusüliõpilasena ja sellele järgnenud akadeemiline karjäär Saksamaal pakkus talle ainulaadset perspektiivi ettevõtlusele. Tema tulek Eestisse peegeldab kultuurilist ja ametialast huvi meie riigi kasvava ettevõtluse ökosüsteemi vastu.
Ettevõtluse mõistmine
Harima rõhutab, et ettevõtluse tõmbenumber ei peitu üksnes idufirmades, vaid laiemas loomise ja ühiskondliku väärtuse protsessis. Ta võrdleb Jaapani riskikartlikku kultuuri Euroopa avatud suhtumisega ettevõtlusesse, märkides, et need kultuurilised dünaamikad kujundavad individuaalseid valikuid ja võimalusi. “Mulle tundub alati väga huvitav Eesti ettevõtluse ökosüsteemi juures… on see paindlikkus… valitsus ja riik mõistsid, et peame vaatama tulevikku ja investeerisid õigel ajal.”
Ettevõtluse mõtteviisi võimestamine
Noorte ettevõtjate julgustamise kontekstis hoiatab Harima universaalse lähenemise eest. Ta rõhutab vajadust harida inimesi varakult, et ettevõtluspotentsiaali kui muutuste ja ühiskondliku panuse katalüsaatorit ära tunda, eriti kontekstides, kus selliseid püüdlusi stigmatiseeritakse või valesti mõistetakse. “Ma toetan üldiselt ettevõtlushariduse alustamist väga varajases eas… Isegi kui te ei hakka ettevõtjaks, on see teie tulevase karjääri jaoks oluline.”
Digitaliseerimine: kahe teraga mõõk
Professor Harima uurimistöö keskendub tugevalt digitaliseerimise mõjule ettevõtluse ökosüsteemidele. Ta kinnitab Eesti mainet digiliidrina, hoiatades samas kaasnevate riskide eest, nagu liigne sõltuvus tehnoloogiast ja võimalus, et need, kes on digitaalselt vähem kirjaoskajad, võivad jääda kõrvale.
Ta usub, et teadmiste jagamine ja kogukonna loomine on võtmetähtsusega nende väljakutsete lahendamisel.
Pagulased ettevõtjatena
Professor Harima arutleb pagulaste ettevõtluspotentsiaali üle, väites, et nende kogemused võivad stimuleerida innovatsiooni ja majanduslikku panust. Ta soovitab vaadata pagulasi ettevõtluse talentidena, mitte ohvritena, sest see võib oluliselt edendada kaasavamat ja toetavamat majanduslikku vaatenurka. “Kui pagulastest saavad ettevõtjad, mitte avaliku toetuse saajad, on see riigi majandusele positiivne, kuid nende ettevõtlustegevusel on palju sügavam tähendus. See on nagu majakatule efekt… näitate teistele pagulastele eeskuju, et nad võivad olla aktiivsed ja oma olukorra üle kontrolli võtta.”
Tehisintellekti roll
AI tõusu ja selle integreerimise teemal esitab Harima olulisi küsimusi. Ta rõhutab AI võimete ja piirangute mõistmise tähtsust, julgustades ettevõtjaid neid tööriistu kasutama oma tegevuste täiustamiseks, säilitades samal ajal inimloovuse ja emotsionaalse intelligentsuse asendamatut väärtust juhtimises. “AI on tasuta ja seda saavad kõik kasutada, kuid strateegilise kasutamise osas on veel vähe inimesi… et kuidas integreerida AI isiklikku operatiivsesse keskkonda.”
Tulevik AI-ettevõtte juhtimises
Professor Harima käsitleb juhtimise dünaamika muutumist AI ja digitaliseerimise kontekstis. Ta väidab, et juhid peavad arenema, rõhutades meeskonna võimekuse arendamist digitaalsete tööriistade tõhusaks kasutamiseks. “Tuleviku juhtimine nõuab töötajate võimekuse arendamist ja AI teadmiste täiustamist ning viimist mitte individuaaltasemele, vaid järgmisele tasemele, mis on organisatsiooni tasand.”
Juhtimise inimlik aspekt – empaatia, seosed ja mõistmine – jääb tehnoloogia arengust hoolimata ülimuslikuks.
Professor Aki Harima teadmised aitavad sügavamalt mõista tänapäeva ühendatud ja digitaalse maailma ettevõtlust. Tema kogemused ja teadusuuringud näitavad, kuidas kultuur, tehnoloogia ja isiklikud teekonnad kujundavad ettevõtluse edu. Ta jätkab ettevõtluspotentsiaali kaasavamat tunnustamist erinevates ühiskondlikes kontekstides, inspireerides lõppkokkuvõttes innovatsiooni loojate uut põlvkonda.
Mida meelde jätta?