Juhi oluline oskus on ideid müüa, aga lõpuks vastutab ikkagi juht ise valitud suuna eest
Torimi sõnul ei tohiks juht olla inimene, kes lihtsalt korraldusi jagab. Tõeliselt tulemuslik juht suudab oma ideed meeskonnale ka maha müüa. „Kui ma juhina oma ideed maha ei müü, siis ma pean minema tagasi laua taha ja mõtlema uuesti. Juht ei saa jõuga läbi suruda midagi, millele tema meeskond vastu seisab. Samas ei ole tegemist kollektiivse vastutusega, sest ettevõtte omanikele ja investoritele peab aru andma juht.”
Ta usub, et juhtimise keskmes peaks alati olema usaldus, kaasamine ja võime luua dialoogi. “Juhil ei ole kõiki vastuseid. Võib-olla on mõni idee isegi loll, aga siis tulebki kuulata meeskonda, testida ja kohaneda. Just sellest sünnib areng.”
Fookus tuleks suunata tulevikku
Üks sagedasemaid juhtimisvigu on Torimi sõnul see, et juht vajub liigselt igapäevastesse ülesannetesse ja kaotab strateegilise suuna. “Kui su fookus on suunatud ainult meeskonna sisse ja protsessidesse, siis on aeg teha restart,” soovitab ta.
Ta rõhutab, et üha enam tõstab pead ka tehisintellekti osakaal ja olulisus ettevõtete töös. “Kui juhtkonna koosolekute teemade hulgas ei ole igal korral kasvõi ühte AI-d puudutavat punkti, siis peaksid kõik hetkeks jalutustiiru tegema ja siis uuesti laua taha istuma.”
Ilma tehisintellekti puudutavaid teemasid käsitlemata ei tohiks täna toimuda mitte ükski juhtkonna koosolek.
Tänases muutuvas maailmas lahenduste leidmine, mida ettevõttes juurutada ja kommunikeerida, on Torimi arvates otseselt juhi ülesanne. “Vastasel juhul ei ole ettevõtte 18 kuu pärast enam konkurentsis.” Seda enam peab Torimi sõnul iga juht, olgu ta tiimijuht, osakonna juht või tegevjuht, mõtlema oma tasandi ulatuses vähemalt aasta või viie aasta perspektiivis.
“Kui sa juhid ettevõtet ja mõtled ainult järgmise kvartali peale, siis ei jõua sa kuskile. Juhi roll on viia tervikut edasi.”
Juht on see, kes kannab vastutust kogu meeskonna eest
Torim usub, et üks juhtide olulisemaid omadusi peaks olema oskus võtta vastu ka raskeid otsuseid: “Kui mõni töötaja tahab ise valida, mida ta teeb ja mida mitte, siis ma pean juhina ütlema, et mul ei ole võimalik sellistel tingimustel seda töösuhet jätkata. Kokkuvõttes on mõlemad osapooled astunud omal soovil astunud töösuhtesse, kus ettevõte pakub tasu ja töötaja pakub enda aega. Kui need nägemused ei ühti ettevõtte eesmärkidega, siis selle suhte lõpetamine ei tohiks olla üllatus ühelegi osapoolele.”
Tema sõnul on juhtimise raskeim osa vastutuse kandmine – mitte ainult iseenda, vaid kogu meeskonna ja ettevõtte tulemuste eest. “Keegi ei räägi sellest, mida juht tegelikult läbi elab. Sageli ei mõisteta, kui emotsionaalselt kurnavad võivad olla otsused, mis puudutavad inimeste töökohti, koostöö lõpetamisi või suunamuutusi. Ma olen korduvalt olnud olukorras, kus ühiselt arutatud plaanide elluviimine pole oodatud tulemusi toonud ning siis vaatasid kõik mulle otsa, küsides, et kuidas ma meid nüüd siia tõin?”