Ma ei pea silmas, et juht peaks olema lakkamatult tööl ja pidevalt stardivalmis – töö ja eraelu tasakaal on hädavajalik. Kõik sõltub ka isiksusest ja igaüks kujundab enda rolli juhina ise. Isiklikult ei tunne ma, et töö mind koormaks. Ma ei ole seda teinud kunagi vastu tahtmist, isegi mitte neid ülesandeid, mis mulle vähem meeltmööda on. Töötundide asemel loen kogemusi, taipamisi ja õppetunde.
Aja jooksul olen mõistnud, et juhtimine on tihedalt põimunud kõige muuga, mida ette võtan. See on kujunenud elustiili osaks, millest ei saa end nii lihtsalt välja lülitada. Olen loomult õppija ja iga uue teadmise puhul mõtlen, kas see võiks pakkuda lisaväärtust mu tiimile ning kuidas saaksin seda praktikas rakendada. Juhiroll täiendab mind inimesena ja mina omakorda suunan oma kogemused juhtimistöösse.
On selge, et iga juht tahab õnnestuda. Usun, et seda tajutakse kõige paremini oma tiimi saavutuste kaudu. Olen alati oma inimestele öelnud, et ma vaatan, aga ei sekku, kui näen, et kõik toimib.
Suurim tunnustus on näha seda, kui lahedalt inimesed iseseisvalt tegutsevad, vajamata minult vastust igale küsimusele.
Meil on tiimis kokkulepe, et olen neile iga kell kättesaadav. Ent selle võimaluse kasutamisest olulisem on neile teadmine ja kindlustunne, et olen neile toeks. Nii tunnen täna, et mida rohkem ma juhina varju jään, seda enam oma töös õnnestun.
Ent pidev kohalolek nii taustal kui ka füüsiliselt ei tähenda, et juht ei vajaks vahepeal ruumi, vastupidi! Iga inimene peab vahepeal saama hoo maha pidurada.
See tähendab nii puhkamist kui ka eneseanalüüsi ja oma tegevuse reflekteerimist. Väga kasulik on, kui juhil on keegi, kellega mõtteid vahetada – oma otsene juht, mentor, coach või personalispetsialist.
Samuti usun ma väga sellesse, et juhiks olemise üks alustalasid on järjepidevus. Minu jaoks tagab selle kindel päevakava ja rutiinid. Näiteks ei ole ma kunagi eriline jooksusõber olnud, kuid osakonnajuhiks saades hakkasin hommikuti jooksmas käima.
Tundsin, et ei ole õige astuda kell 8.30 unise näoga töötajate ette või langetada olulisi otsuseid. Kui juhid oma harjumusi, juhid ka ennast – ja just see muudab sind paremaks selles, mida teed.
Niisiis on inimeste juhtimine kellast kellani äärmiselt keeruline. Juhitöö eeldab eneseanalüüsi ja selget eesmärgistamist – mida sa sellest rollist ootad ja kuidas sa seda suunad. Teadlik juht ei juhi ainult teisi, vaid arendab iga sammuga ka iseennast. Just seepärast võib juhtimisest saada loomulik osa elust – midagi enamat kui lihtsalt ametinimetus või tööülesanded, mida peab täitma.