„Ma planeerin koosolekut. Kuidas sul sel neljapäeval ajaga on? Kalender näitab, et oled terve päeva kinni, aga ehk mahutad ikka kuhugi ära?” uurib kolleeg. „Mu on neljapäevad kinni, sest mul on see aeg võetud selleks, et teha erilise keskendumisega, segamatult tööd. Kindlasti leiame muu aja,” vastan ma. Sest neljapäeviti ma keskendun.
Maailm, mis on täis piiksuvaid sõnumeid, lõputut püüdlust teha mitut asja korraga ja veel ka imehästi ning pidevat nõudlust täieliku tähelepanu järele, on üks ütlemata keerukas paik tõelise keskendumise jaoks. Küll aga on fookus oma olemuselt aju võime seada ülesanded tähtsuse järjekorda ja jagada oma aega-võimeid nende täitmiseks. Seda protsessi juhib otsmikusagarat hõlmav eesajukoor, mis vastutab selliste funktsioonide eest nagu otsuste tegemine, tähelepanu suunamine ja eesmärkide juhtimine. Samas ei ole fookus ainult vaimne püüdlus, vaid see kätkeb endas ka neurokemikaale ja ajulaineid.
a) noradrenaliin teravdab tähelepanu ja aitab tõrjuda segavaid tegureid;
b) dopamiin toimib motivaatorina, mis premeerib meid siis, kui saavutame oma eesmärkide poole püüdlemisel edu. Nii toetab see meie tähelepanu säilitamist;
c) atsetüülkoliin on hädavajalik tähelepanu säilitamiseks ja suurendab õppimise ja kohanemise käigus neuroplastilisust.
2. Ajulained: loova keskendumise seisundis aktiveeruvad ajus alfa- ja teetalained, mis soodustavad lõõgastumist, kuid samas säilitavad kujutlusvõime ja tähelepanu. Sügav fookus võib kaasneda ka gammalainete puhanguga, mis on seotud probleemide lahendamise ja taipamistega.
Nende mehhanismide mõistmine aitab meil aru saada, miks segavad faktorid – nii välised kui ka sisemised – võivad meid teelt kõrvale juhtida. Välised segajad (nt sõnumiteavitused) löövad keskendumise sageli sassi, samas kui sisemised segajad (nt mõtete uitamine) on tihti põhjustatud emotsionaalsest või kognitiivsest väsimusest.
Meie maailm on loodud tähelepanu hajutama: sotsiaalmeedia, e-kirjad, avatud kontorid ja virtuaalsed suhtluskanalid tööl toovad kõik kaasa rööprähklemise ehk mitme asja tegemist samal ajal, mis iroonilisel kombel ongi efektiivsuse Achilleuse kannaks. Uurimused viitavad sellele, et ülesannete vahel liikumine vähendab meie efektiivsust lausa kuni 40%, kuna aju kulutab pärast iga ümberkohanemist tohutult energiat. Teine süüdlane on dr Sophie Leroy avastatud tähelepanupuudulikkuse efekt. Nimelt jääb ülesannete vahetumisel osa ajust veel eelmist tegevust töötlema, mis omakorda muudab uude ülesandesse süvenemise keeruliseks. Hea uudis on aga see, et keskendumine on treenitav oskus.
3. Treeni oma aju:
4. Hoolitse oma energiataseme eest:
5. Kasuta tehnoloogiat targalt:
Keskendumisvõimekust saab teadlikult arendada ja see algab selgete eesmärkide seadmisega iga ülesande eel. Aja jooksul hakkab meie aju seostama kindlaid signaale teatud süvafookuse režiimiga, nt teatud kellaajal laua taha istumisega. Ja mis veel tähtis – ole enda vastu hell! Päevad on erinevad ja meie keskendumisvõime kõikuv. Peamine on järjepidevus, mitte täiuslikkus.