Mõistlik investeering IT-sse – säästuvõimalus kõikuvas majandusolukorras

Kasvamiseks vajalikud investeeringud tunduvad tõusu ja buumi ajal enesestmõistetavad ja mõistlikud. Reeglina järgneb tõusule aga ühel hetkel mõõn ja nii, nagu kiputakse heal ajal liigselt kulutama, vajutatakse sageli halva aja saabudes järsult pidurile – kinni keeratakse kõik võimalikud kulud, esimeste seas tihti investeeringud IT-valdkonda. Enamasti on see aga vale samm.

Iga kriis on omamoodi ja nõuab ka omamoodi lähenemist, ent mõned tõed peavad igas sellises situatsioonis paika. Keegi ei tea, kaua üks või teine olukord kestab või kuidas see erineb eelmistest, kuid varasemaid õppimismomente saab ikka ära kasutada. Ja nii nagu iga eelmine, saab läbi ka praegune kriis.

Aga kui nigelama olukorra tõttu on endale jalga tulistatud, keerates esimeste murede ilmnemisel kinni kogu turunduseelarve, IT-investeeringud ja muud nn luksuskulud, on end lihtne avastada hiljem seisust, kus konkurendid on suutnud kilomeetreid ette joosta. Seda muidugi eeldusel, et kriisis üldse ellu jäädakse… Jah, IT ja turundus on kulu, aga samas on just need valdkonnad, mis aitavad ka raskemal ajal tulu teenida ja teisi kulusid vähendada.

Rahulikes vetes on lihtne õiget kurssi hoida, aga tormi ajal võidab osavam kapten

Kriisi ajal tuleb hoolikalt valida oma lahinguid. Valida ellujäämiseks ja tulevikus tulu teenimiseks vajalike investeeringute vahel ning jätta uued tooted-teenused ja nice-to-have kulutused tagaplaanile paremat aega ootama. Seejuures on oluline, et juhid oskaksid vahet teha reaalsetel mugavuskuludel ja neil kuludel-investeeringutel, mis võimaldavad isegi lühikeses perspektiivis kehvast olukorrast välja tulla.

Üheks kõige mõistlikumaks investeeringuks on tihti just IT ja sellega seotud protsessid. Exceli-tabelis on vastavad numbrid küll suured, aga kui veidi edasi vaadata, on tavaliselt lihtne näha, kust tuleb võit. Muidugi mitte siis, kui IT-lahendustega üritatakse parandada pseudoprobleeme, küll aga siis, kui need aitavad ettevõttel paremini keskenduda põhiärile, vältida muid kulusid või leida uusi tuluallikaid.

Iga investeeringu mõistlikkuse tuvastamine algab aga analüüsist. Ja see ei pea olema isegi midagi väga keerulist. Iga ettevõte saab panna paberile oma põhiprotsessid ja kaardistada ära, kuidas mingeid asju praegu tehakse. See näitab kätte, kus on pudelikaelad ja mida saaks digilahenduste abil paremaks muuta. Kui asjast üksi jõud üle ei käi, on alati võimalik kaasata kolleege või eksperte.

Protsessid ja praegune reaalne olukord silme ees, saab juba vaikselt nokkima hakata. Ka siin saab alustada väikestest asjadest. IT-investeeringutest mõeldakse tihti kui millegi uue ja uhke arendamisest, kuid tegelik võit võib peituda palju väiksemates detailides. Mõnikord piisab ehk isegi sellest, et juba juurutatud lahendused läikima lüüa ja neile uus elu sisse puhuda. Äkki saab teha midagi laotarkvaraga, et kaubavarudest selgem ülevaade saada ja müüki nutikamalt planeerida? Ehk on võimalik parandada rahavoogu sellega, et CRMis seadistatakse arvetele automaatsed meeldetuletused?

Aga väikeste sammude kõrval ei tasu karta ka suuremaid. Kui analüüsist selgub, et uue e-poe avamine võiks müügikäivet kahekordistada, on see ju raskelgi ajal mõistlik asi, mis ära teha. Eriti arvestades, et siis on IT-sektori firmadel parem leida häid partnereid, keda n-ö normaalsel ajal endale lubada ei jaksaks.

Nüüd võiks aga arvutustabeli välja võtta ja kokku lüüa, millised protsessid toimivad; mis on mõistlik ja mis mitte. Kui panustame 1000 eurot mingi süsteemi remontimisele, siis kui kiiresti see tulu toob ja kui palju töötunde selle arvelt vabastame? Kui digiteerin teised protsessid ära, siis kui palju rohkem kliente ma jõuan tänu sellele teenindada?

Need on asjad, millele heal ajal tavaliselt ei mõelda – kõik on ju niigi hästi, mis me ikka torgime – ning mis visatakse halval ajal kulude kokku hoidmise eesmärgil peast välja. Nutikas oleks optimeerimine ja uute lahenduste juurutamine muidugi heal ajal ette võtta, aga kriisis on see võib-olla lausa vältimatu. Kui jätta IT-investeeringud tähelepanuta, ei pruugi halvimast päästa isegi suured pingutused teistel rinnetel.