Renoveerimine ootab pea iga vanemat eramut – kuidas seda teha?

Üle poole Eesti hoonefondist valmis päras Teist maailmasõda ja hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest on kasutuses ka 30 aasta pärast. Eesti 2035 strateegia kohaselt on Eesti aastaks 2050 kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne elukeskkond ning valmisolek ja võime vähendada kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid ning parimal viisil kasutada ära positiivseid mõjusid. See kõik eeldab elamute väga suures mahus soojapidavateks ja energiatõhusateks ümberehitamist. 

Lisaks kortermajadele tuleb meil ehitada piisavalt soojapidavaks enam kui 100 000 eramut, luues neile ühtlasi ka hea sisekliima, mis toob kokku endaga kaasa vajaduse ehitusvõimsuste 10-, isegi 20-kordseks kasvuks eelolevail aastakümneil. Jah, selle eesmärgi saavutamiseks on vaja väga suurt omanike, projekteerijate, ehitajate ja finantseerijate võimekust. 

Kui kortermajade energiatõhusaks renoveerimine on meie avalikkusele juba teada-tuntud, siis eramute muutmisest kaasaja ootustele vastavaks on avalikkuses vähem räägitud. Niisiis – pea iga energiatõhususe klassita eramut ootab lähikümnenditel kas kapitaalremont, põhjalik tervikrenoveerimine – või lammutamine. 

Eramute renoveerimislaine: teadlase vaade, nõuanded ja tähelepanekud

Tallinna Tehnikaülikooli Liginullenergiahoonete uurimisrühma teadlane, professor Targo Kalamees valgustab, milliseid peaksid olema nõuded renoveeritavate eramute energiatõhususe vaates ning kas ja kuidas saab selleks kaasata fondide-institutsioonide toetusraha, ning millises seisus ja kui palju on eramuid.

„Arvestades hetkel kasutuses olevat hoonete hulka, seni teostatud rekonstrueerimiste mahtu ja prognoositavat elamute kasutusest väljalangemist, tuleks Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt aastaks 2050 terviklikult rekonstrueerida 105 000 eramut kogupindalaga 14 miljonit ruutmeetrit,“ märgib professor. „Võrreldes korterelamutega, kus on toimivad toetusmeetmed ning projekteerijatel, ehitajatel ja korteriühistutel on pikaajaline kogemus, on eramute renoveerimise praktika ja teadmiste pool palju vähem välja arendatud. Kuigi eraomandiks on nii väikemaja kui ka korterelamu, keskendus riik esmajärjekorras korterelamutele, kuna seal elab suurem osa Eesti elanikest.“ 

Kalamees jätkab: „Erasektori mitteeluhoonete renoveerimise ambitsioon ja praktika on ka väga väike, aga vähemalt on seal tavaliselt tegemist professionaalse tellija, projekteerija ja ehitajaga. Väikemajade omanikud teevad oma kodu tervikrenoveerimisega tavaliselt ühte oma elu suurimat investeeringut. Lisaks on väikeelamutele keskendunud piisavalt palju professionaalseid ja suure kogemusega projekteerijaid ja ehitajaid.“ 

Enne renoveerima asumist tuleb kõik tegevused põhjalikult läbi mõelda ja tehnilised lahendused projekteerida, rõhutab ka ise elamute täisrenoveerimise näidisprojekte juhtinud Targo Kalamees. „Kuigi kõik head mõtted ei tule kohe pähe, on hilisem lahenduste muutmine palju kallim ja segadusttekitavam. Kuigi eramu ei ole suur, on siin sarnaselt korterelamuga tegemist erinevate ametitega, kes kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks peavad panustama: arhitekt, ehitusinsener, tehnosüsteemide projekteerijad, ehitus- ja kasutuskulude hindaja, ehitaja jne. Kõige parem, kui projekteerimisse on kaasatud kõik kompetentsid.“

Hea tulemuse saavutamiseks on kvaliteetse projekti koostamine möödapääsmatu. Igal staadiumil on omad nõuded ja nimi. „Valmis projekti, mille alusel ehitatakse, nimetatakse tööprojekti staadiumis projektiks. Praktikas tuleb ette olukordi, kus ehitustöid teostatakse ka ilma projektita või ebatäpsemal staadiumil projektiga. Näiteks staadiumit, mille alusel annab kohalik omavalitsus loa ehitamiseks, nimetatakse eelprojektiks,“ selgitab ta. „Samas on see veel liiga üldisel tasemel kirjeldus, et saaks oodata kvaliteetset lõpptulemust.“ 

Targo Kalamehe kinnitusel võib võimalikke ohuallikaid leida kohtadest, kus ei oskaks kahtlustadagi. „Olukord, kus ehitatakse piisavalt detailse projektita, on viinud selleni, et paljud projekteerijad on unustanud ära tööprojekti koostamise ja eramute ehitajad on unustanud, et ehitada tuleb projekti järgi. Kui ehitaja tunneb ehitustehnoloogiat, saab ta enamikes olukordades hästi hakkama. Samas on hoone renoveerimisel sageli tegemist n-ö rätsepalahendusega ja nii läheb vaja konkreetsele hoonele või piirdetarindi tüübile välja töötatud lahendusi.“

Mida ja miks teha?

Tervikrenoveerimise lahendus kätkeb endas piirdetarindite (välissein, katus, põrand) lisasoojustamist ja tihendamist, akende vahetamist (kolme klaasikihiga klaaspakett, ~9 cm paksune leng/raam) ja tehnosüsteemide kaasajastamist. „Tehnosüsteemidest vajab esmajärjekorras kordategemist ventilatsioon, kuna vanemates eramutes ei ole ventilatsiooni, mis tagaks siseruumides aasta läbi värske õhu. Soojuslikku mugavust, ka energiatõhusust saab oluliselt parandada, kui ventilatsioon on soojustagastiga. Küttesüsteemide renoveerimisvajadus sõltub olemasolevast olukorrast. Kui torustik ja radiaatorid on olemas, saab keskenduda termostaatide paigaldusele ja soojusallika valikule. Kui hoones on vaid algne ahiküte, on uue küttesüsteemi rajamisega rohkem tegemist.“ Professor Kalamees lisab, et vanu ahje ei pea välja lõhkuma, kuid küttesüsteemid peaksid olema tõhusad ja kaasaegse lahendusega.

„Püsivalt töötavatest soojusallikalahendustest on levinuimad soojuspump ja pelletikatel. Elukoha lähedal kasutamiseks sobivatest taastuvenergiaallikatest  on levinuimad lahendused päikesepaneelid elektri tootmiseks ja päikesekollektorid vee soojendamiseks. Päikesepaneelid võiks olla „kohustuslik“ lisalahendus soojuspump-lahendusele, et vähendada elektrivajadust ja elektrivõrkude koormatust lisanduvate tarbijate tõttu. Päikesekollektorid koos mahupaagiga sobivad kaaslaseks pelletikatlale, et ei peaks kevadel-sügisel tarbevee soojendamiseks katelt kütma. Kuna energiavajadus on väike ja perioodiline, alandab katla ülessoojendamine ja mahajahtumine süsteemi efektiivsust.“

Eesmärk ja raha

Professor rõhutab eramute täisrenoveerimise peamist eesmärki: „Energiakasutuse vähendamine on vaid üks põhjus, miks eramut renoveeritakse. Peamine eesmärk on hea elukeskkonna ja sisekliima tagamine ning hoone kasutusaja pikendamine. Transpordivahendeid ja majapidamisseadeid tuleb aeg-ajalt hooldada ja remontida ning sama on vaja teha ka hoonetega. Väga suur osa pärast Teist maailmasõda ehitatud hoonetest on tänaseks jõudnud projektis ettenähtud kasutusea lõppu, renoveerimisvajadus eksisteerib nagunii. Ühendades selle energiakasutuse vähendamisega, on võimalik kulusid oluliselt vähendada. Kulusid on võimalik vähendada, kui teha asju korraga ja õigesti. Remontida ja ümber teha saab ka jupikaupa, aga see on kurnavam nii rahakotile, keskkonnale kui meeleolule.

Sarnaselt korterelamutele on eramute renoveerimiseks olemas riiklik toetusprogramm, mida haldab KredEx. Toetuse määr sõltub hoone asukohast ja on ilmselt kohe, aprillist rakenduva eelnõu järgi, senisest suuremate määradega: kuni 30 protsenti renoveerimisprojekti maksumusest ja seda 30 000 euro ulatuses Tallinnas ja Tartu linnas ning kuni 40 protsenti ja 40 000 euro ulatuses nende linnade naabervaldades. Mujal Eestis on toetuse määr kuni 50 protsenti renoveerimisprojekti maksumusest ja max 50 000 eurot.      

Päikesepaneelide ning akude soetamise ning paigaldamisega seotud kulu 30% ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta on kuni 20 000 eurot. Taotluste vastuvõtt peaks kokku 28 miljoni eurosele paketile algama eelnõu vastuvõtmise järgi juba aprillist. Toetuste kasutamise üks tingimus on nende toel tehtavate tööde lõpetamine 12 kuu jooksul.

Toetatakse piirdetarindite lisasoojustamist (U ≤ 0,20 W/(m²·K) ehk umbes 0,2 m lisasoojustus), akende (U ≤ 1,1 W/(m²·K) ehk kolme klaasiga klaaspakett) ja välisuste vahetamist, tehnosüsteemide asendamist või rekonstrueerimist. Ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve on abikõlbulik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse projekti osana. Avaliku raha säästliku kasutamise osutamiseks tuleb rekonstrueerimistööde tellimisel võtta vähemalt kolme omavahel sõltumatu ettevõtja hinnapakkumus. Edukas hinnapakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtel.“