Liigu sisu juurde
Villu Teearu

Keerulised majandusolud tõstavad programmeerijate asemel esiplaanile tulihingelised arendajad

Inseneeria |

Koodi kirjutamine on üks arendajate põhioskustest, kuid see ei tähenda, et see oleks kõik, mida tarkvaraarendaja ametis edukas olemiseks vaja läheb. Selleks, et tõeliselt hea arendajana silma paista, on tarvis lisaks keeleoskusele mõista ka kõike seda ümbritsevat. Täpselt nii, nagu ei saa olla kirjanik lihtsalt õigekeelt osates – tuleb ka mõista lugude rääkimise kunsti ja osata sõnad kaunilt ritta seada – peavad arendajad suutma näha seda, mis ümbritseb koodi. Eriti just keeruliste majandusolude valguses, kus efektiivsus ja loovad lahendused on vältimatud.

See on aga valdkond, mille paljud arendusmaailma sukelduvad noored jätavad tähelepanuta. Tihtilugu ei ole paremad ka ettevõtted ise, värvates inimesi pelgalt tehniliste oskuste järgi ega vaata laiemalt, mis on need pehmed ja ärivaatelised kompetentsid, mis põhioskuseid ümbritsevad. Üksnes koodist huvituv programmeerija suudab luua väärtust, aga järjest keerulisemaks muutuvate majandusolude valguses lähevad üha enam hinda need spetsialistid, kelle silmaring on laiem.

Oluline oskus, oluline tahe

Arendajate kontekstis tähendab see eelkõige suutlikkust ja tahet näha suurt pilti, mõista tehnilise töö taustal ka kõige aluseks olevat äriloogikat ja tunda ära hetked, mil tellimuses esitatud töö ei ole konkreetsel hetkel antud ette kõige mõistlikumalt. See tähendab soovi ja tahet tuua lauale uusi ideid ning kasutada oma ekspertoskuseid selleks, et muuta paremaks toode või teenus kui tervik, mitte vaid konkreetne töölõik, mis parasjagu tema lauale maandub.

Mida selgemalt oskavad ja julgevad igapäevaselt koodiga kokku puutuvad inimesed tuua välja tänaste lähenemiste murekohti, näidata kätte viise asjade mõistlikumalt ära tegemiseks või rääkida kaasa ärilises kontekstis mõne tänase muutuse potentsiaalsest mõjust minevikus tehtule või tulevikus planeeritule, seda tugevamaks muutub kogu arendusprojekt. 

Ükski arendaja ei saa alati kõigega kursis olla, kuid vaadates kasvõi natuke konkreetsel hetkel käsilolevast töölõigust edasi, on võimalik end paari hetkega muuta pea asendamatuks tiimiliikmeks.

Elisa IT-juht Villu Teearu (Foto: Elisa Eesti)
Villu Teearu (Foto: Elisa Eesti)

Ühel või teisel põhjusel ei vaadata pahatihti oma tegevusvaldkonnast kaugemale. Mõnikord lihtsalt ei osata-taheta, teinekord ei julgusta seda ettevõte. See on aga midagi, mis peaks muutuma. Vaid tehniliselt ning äriliselt pädevate inimeste koostöös saavad sündida tõeliselt uued lahendused ning selguda vastused probleemidele, mille olemasolust ei olda hetkel veel teadlikud. Ettevõtte vaatest loob see võimaluse oma äri jõuliselt kasvatada – tuua turule autod, selle asemel, et hobused kiiremaks muuta –, töötaja vaatest aga võimaluse tõsta oma väärtust nii tänases ettevõttes kui ka tööturul tervikuna.

Kuigi töötaja vaates on suutlikkus näha laiema pilti osalt kaasasündinud oskus, siis ei ole see tegelikult midagi, mida ei saaks aja jooksul endas arendada. Selleks tuleb vaid mõista, et see on õppimine ja tänaste harjumuste muutmine nagu iga teine. Baastasemeks on kasvõi see, et mõnikord tasub lihtsalt küsida, miks midagi tehakse, mitte lihtsalt asjad ära teha, sest nii on kuskile kirja pandud. Silmaring kasvab ajas ning kui ettevõte julgustab töötajate mõjuskoobi kasvu, saavad sellised küsimused ka alati selge vastuse.

Olles ise erinevatest teemadest huvitatud ja ideede-mõtete tekkimisel need kasvõi ebaedukalt n-ö lauale pannes, on võimalik üsnagi hõlpsalt hakata nägema seoseid ja harjutada ennast mõtlema paar käiku edasi juhtuma hakkava peale. Juba mõne aja pärast on see midagi, mis on koodikirjutamise kõrval muutunud baasoskuseks. Tuleb vaid teada, et see on oskustebaas, mis on IT-maailmas kõrgelt hinnatud ning mis aitab massist tõeliselt välja paista.

Jagage seda postitust