Omniva: tuleviku pakiteenus on platvormteenuse ja avatud võrgu päralt

Omnivat teatakse täna eelkõige pakiteenuste põhjal, aga veel kümme aastat tagasi see nii ei olnud. Siis oli ettevõtte põhiteenuseks kirjade ja ajalehtede-ajakirjade laialivedu ning seda vaid Eestis. Nüüdseks on enamik Omniva tegevustest seotud pakimajandusega kogu Baltikumis.

„Klassikalised postiteenused on viimase kümnendiga vähenenud enam kui poole võrra ja meie käibest moodustavad need nüüd vaid 15%. Samal ajal on märkimisväärselt kasvanud e-kaubandusega seotud ja eraisikute omavaheliste pakkide saatmise osakaal ehk inimeste käitumisharjumused on muutunud. Eraisikutele suunatud pakiteenusest tulebki ülejäänud Omniva käibest ja oleme selgelt Baltikumi turuliider ning armastatuim bränd.”

Omniva alustas oma pakiautomaatide võrgu ehitamisega umbes 10 aastat tagasi. Eestis on nende kasutamine igapäevaelu tavapärane osa, samas ei ole maailmas väga palju riike, kus viimane miil on taolise pakiautomaatide võrguga lahendatud. Omniva automaadid toodetakse Hiinas ja need moodustavad pea 40% kogu Baltikumi turust. Sõltuvalt riigist on kõrval erinevad teised teenusepakkujad, kellega tuleviku ristkasutuse osas plaane peetakse.

Möödunud kevadel ostis Omniva Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku, et pakkuda veelgi personaalsemat ja kodulähedasemat pakiteenust üle Eesti. Tehinguga laiendati võrku enam kui 500 personaalse pakiautomaadi võrra ja tänaseks on võrgustik 900 automaadi kanti. „Endisi Parcelsea ja nüüd Picapac nime kandvaid erapakiautomaate märkab ehk vähem, aga tulevik on nende päralt. Picapacide riistvara ehk masinalähedast tarkvara arendab endiselt Parcelsea, aga kõik, mis puudutab nende suhtlemist võrgu ja klientidega, on sarnaselt suurtele pakiautomaatidele meie teha.”

Pakimajandus kolib äppi

Inimeste tarbimisharjumustele ja teenuse sisule lisaks on muutunud ka pakiautomaadid ise. Esimesed mudelid olid n-ö kokku klopsitud ja nende sisust 20% moodustas juhtelektroonika. Tänaseks mahub see kõik mobiiltelefonisuurusesse karpi ja ei ole vaja võrgu- ning elektriühendust, sest kõik töötab eSIM-iga sideühenduse ja akude peal. Praegused automaadid toimivad üheaastase, aga järgmised mudelid juba 5–8-aastase kestusega aku peal.

Tehnoloogias liigub Omniva selles suunas, et kogu automaadis olev keerukus – printer, skänner, makseterminal jm, liigub mobiiltelefoni. Arendamisel on äpp, mis on Omniva ja kliendi vahel põhiline suhtluskanal, st et rakenduses on kasutaja info, eelistused, maksevahendid ning selle kaudu saab pakki saata ja vastu võtta ideaalis ühe puutega. „Kasutajakogemus võiks olla umbes selline, et inimene jalutab pakiautomaadi läheduses ja saab teavituse, kui teda seal miski ootamas on ning ühe puutega mobiilis avaneb uks. Moderniseerime kogu oma võrku, aga ka senised võimalused ning kuller- ja postiteenus jäävad alles ning inimesed, kes nutimaailmaga sina peal ei ole, ei pea kindlasti muretsema.”

Vahesammuna pakiautomaatidest erapakiautomaatideni tegeleb Omniva aktiivselt kogukondliku lahenduse väljatöötamisega. „Klientide soov on, et automaadid asuksid neile lähemal ja paki saaks veelgi mugavamalt kätte. Plaanime jõuda selleni, et pakiautomaat oleks igast kodust maksimaalselt 300 meetri kaugusel – olgu see siis personaalne Picapac, kortermaja erapakiautomaat või suurem pakiautomaat. Selleks, et terve Eesti sellisel tiheda pakivõrgu põhimõttel ära katta, on automaate juurde vaja ligi 5000.”

Enamasti on nii, et mida personaalsem teenus või toode, seda kallim see kipub olema – see ei kehti aga Omniva tulevikulahenduse puhul. Uuemaid automaate on soodsam nii toota kui ka üles seada. Esimesed kogukondlikud automaadid on Omnival valmimas ja lähevad juba lähikuudel kasutusse. „Suurte automaatidega katame ära mahu üle Eesti ja kogukondlike ning personaalsetega ülejäänud teenusetarbijad. Kogukondlikud sobivad hästi hajaasustusega piirkondadesse, samuti kortermajadesse ja uusarenduste puhul on need samuti boonus, mida kaasa müüa.”

Igaüks võib olla pakikuller

Kui kogukondlike automaatide tehnoloogia ja teenus osutub küpseks lahenduseks, vajutab Omniva gaasi põhja, et klientidele võimalikult lähedane võrk umbes viie aastaga valmis ehitada. Helgel tulevikul on aga teinegi lahendamist vajav pool – ligi viis korda suurema võrgu teenindamine muutub Omniva jaoks keerukamaks. Selle puhul võtab Omniva eeskuju teistest valdkondadest, nagu äpi kaudu toimetavad sõidu- ja toidukulleri teenused ning laiendab seda pakimaailma, sest igaüks võib olla ka pakikuller. „Näiteks inimene, kes elab Sauel ja käib igapäevaselt Tallinnas tööl, vaatab tulevikus hommikul Omniva kulleriäpist, et kohaliku kaupluse juures või naabri Picapacis on mõned pakid ootamas. Ta korjab need peale ja viib meie lähimasse postkontorisse või jaotuskeskusesse ning õhtul töölt koju tulles toimib kõik teistpidi. Tulevikus liigume nutika võrgustiku suunas, mis tähendab, et pakid liiguvad otse sihtpunktide vahel, ilma et inimene peaks midagi sorteerima või kinnitama.“

Rohke pakimajanduse teenindamisele lisaks lahendab kullerite platvorm ära ka jätkusuutlikkuse küsimuse – nii ehk naa ühest kohast teise liikuvate inimeste ökoloogiline jalajälg on oluliselt väiksem kui Omniva eraldi pakke vedava spetsiaalse transpordi oma. Potentsiaalsete pakikullerite jaoks loodav platvorm on katsetamise järgus ja juba varasuvel võivad selle abil esimesed pakiveod toimuda. „Paki saaja ja saatja jaoks jääb kõik samaks, teenus muutub aga kiiremaks ja paremini jälgitavaks. Näost-näkku pakkide üleandmist me niipea ette ei näe ja kindlasti monitoorime kullerite töö kvaliteeti ning vastutame teenuse turvalisuse eest.“

Võrgustik loob lisatöö võimaluse

Uutmoodi automaatide võrk ja pakiteenus tähendab muutusi ka Omnivas sees. Hetkel on ettevõttes palgal võrku teenindav personal, keda planeeritakse teenuse maksimaalse vajaduse rahuldamise põhjal ehk hooajalisust arvesse võttes. Tulevikulahendused toovad aga kaasa optimeerimise, sest masinaparki ja püsivalt palgal olevaid töötajaid ei ole enam senises mahus vaja. „Me ei pea enam oma autoparki nii suures mahus uuendama ja osast meie palgalistest kulleritest saavad platvormi kaudu töötavad pakivedajad. Meil on Eestis väga palju inimesi, kes oskavad ja tahavad sellist (lisa)tööd teha ning meie hakkame neile seda võimalust pakkuma. Näiteks sobib see hästi neile, kes enamik ajast taksot sõidavad või toitu kohale viivad, aga saavad siis vaiksemal ajal hoopis pakkidega tegeleda.“

Pakkide kullerdamise süsteem ehitatakse üles isereguleeruvana, mis tähendab, et nende kohaletoimetamise hinnastamine lähtub vajadusest ja ajakriitilisusest. Lõppkliendi jaoks peaks teenuse hind samaks jääma ja suurim võit peitub just kiiruses – Omniva kullerid teevad hetkel sõltuvalt asukohast 1–2 pakiringi päevas, platvormi abil saadakse aga pakid võrgus oluliselt kiiremini liikuma. „Kulleritele tekib lisaks äpile n-ö füüsiline iseteeninduskeskkond ehk postkontorites ja jaotuskeskustes saavad nad ise oma pakke registreerida. Meil on üle Eesti pea 60 postkontorit ja need katavad selle vajaduse ära. Tulevikus võib seda rolli täita ka mõne asula keskuses asuv pood, mille üks osa on pakimajanduse päralt.“

Tuleviku pakiteenus on tehnoloogia päralt

Uutele automaatidele ja tuleviku pakiteenusele lisaks katsetab Omniva avatud võrgu ning ristkasutusega. Näiteks jaanuari keskpaigast saavad DHL Expressi kliendid oma pakid ka Omniva pakiautomaati saata. Lähiajal peaks pakiteenus laiemalt liikuma selles suunas, et kui klient alustab paki saatmist mõne teenusepakkuja äpis, siis ei ole vahet, millisesse automaati ta selle paneb – kohale jõuab see sinna, kuhu vaja, erinevus on vaid hinnastamises. „Võrkude avamiseks on mitmeid põhjuseid – esiteks on see klientide jaoks oluliselt mugavam kasutuskogemus. Teiseks aitab see katta olukordi, kui mõne teenusepakkuja võrgus on vaba ruumi ehk ta saab seda siis teistele jagada. Samuti ei pea näiteks suuremad kullerettevõtted ise igasse riiki oma automaatide võrku välja ehitama ja saavad kasutada juba olemasolevat. Võrkude ühendamist võib üks hetk mõjutada ka mõni regulatsioon, mis suunab teenusepakkujaid raiskamise vähendamisele, sest ei ole ju mõtet infrasüsteeme dubleerida.“

Tulevikus võidab pigem see, kellel on parem digikanal ja see võimaldab ka Omnival luua virtuaalne logistikaoperaator riikides, kus ettevõte täna veel ei tegutse.

Pikemas perspektiivis liigub pakiringlus täieliku automatiseerimise suunas, mis tähendab, et mida odavamaks muutuvad nutikad tehnoloogiad, näiteks robotid, seda enam neid kasutusele võetakse. Ühel hetkel on ka pakkide saamine ja saatmine lahendatud nii, et inimene ei pea sellesse protsessi sekkuma. Teenus toimib siis platvormil ja kogu sorteerimine ning jaotamine on näiteks robotkäppade ning tehisintellekti lahenduste abiga korraldatud.

„Investeerime Omnivas visiooni elluviimisesse järgnevatel aastatel kümneid miljoneid eurosid. Kümne aasta pärast võiks Omniva olla tehnoloogiaettevõte, mis ekspordib uusi pakiteenuseid riikidesse, kus neid praegu veel ei ole. Sealt edasi võiksime areneda tooteettevõtteks, kus kasv tuleb nii tehnoloogia ekspordist kui ka tarkvara müügist.“

Omniva kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis Finbite OÜ ning Picapac OÜ, Leedus Omniva LT UAB ja Lätis Omniva SIA. Omandisuhtelt on AS Eesti Post 100% Eesti riigile kuuluv äriühing.