Elisa
juhtimine
Nimelt on Araabia Ühendemiraatidel kasutusel tehnoloogia, mis pritsib pilvedesse vastavat kemikaali, kutsudes esile lokaalseid sademeid. Põllumajanduse arendamiseks on seda vaja. Kemikaale, milleks tavaliselt on lennukeilt pritsitavad kaaliumkloriidsoolad, viiakse vihmapilvedesse, et suurendada sademete hulka. Kuna kõrb on kuiv, siis väga suurt efekti see ei anna, kuid väheseid sademeid pidavat saama suurendada kuni 25 protsenti.
Muidugi tekkis kohe hulk vandenõuteooriaid, mis väitsid, et nüüd läks riik oma veeahnuses üle piiri ja ujutas sademete liigse väljameelitamisega uhke linna veega üle. Kuulujuttude aluseks olid uudised vaid mõned päevad enne saatuslikku sadu toimunud lendudest, millega pilvedesse kemikaale puistati.
Samas, nagu väidab väljaanne Wired, oli selline praktika kombeks hoopis riigi teises osas, mitte Dubais. Pilved ei saanud kuidagi alla sadada seal, kus need uputasid.
Mis siis ikkagi põhjustas sellise tohutu üleujutuse, milles hukkus ka üks inimene ja uppus kümneid autosid?
Bloomberg kirjutab, et vihma meelitamise praktikat on viljeletud juba 2002. aastast ja sellega pole väga suurt efekti saavutatud. Samuti selgitati välja, et n-ö vihmakutsujad lennukid sel päeval ei startinud, vaid tegid oma tööd mõned päevad varem riigi idaosas, Dubaist kaugel.
Miks siis just Dubai? Vastuse sellele küsimusele pakub väljaanne Interesting Engineering: kuna linn on ehitatud kõrbe, kus soovitakse kokku koguda iga taevast alla langev veetilk, siis pole olemas sadevete kanalisatsioone, tormivee ärajuhtimise kanaleid ega muid vihmastes piirkondades kasutusel olevaid insenerilahendusi üleujutuste ärahoidmiseks. Klaasist ja betoonist linn on ehitatud vihma kogumiseks, et vesi asjata lihtsalt niisama merre ei voolaks.
Miks aga ikkagi sadas 12 tunni jooksul maha terve aasta norm? Selle kohta arvatakse, et tegemist on kliimamuutuste tagajärjega. Ekstreemseid torme, soojarekordeid ja orkaane koos tohutute sademetega hakkamegi me aina rohkem nägema ja aina ootamatumates kohtades.
