Töökoormuse ootamatu kasvu mõjust töövõimele
Ületöötamisest tingitud stress ja läbipõlemine on viimastel aastatel nii rahvusvahelises kui ka Eesti teaduskirjanduses üsna laialdast kajastust leidnud. Üha enam on jõutud arusaamisele, et ületöötamist ei pea ennetama ainult töötaja ise, vaid on vaja tegeleda ka vaimset tervist toetava töökeskkonna loomisega. Teadlased lisavad viimati ilmunud Personnel Psychologys siia ühe huvitava nüansi. Nad uurisid esmalt, kuidas muutused töökoormuses mõjutavad inimeste vaimset tervist, ja koostasid selle põhjal soovitused töökorralduse kohta. Nagu kahe mahuka katse tulemused näitasid, oli suurema töökoormuse mõju inimeste stressitasemele seda tugevam, mida ootamatum see nende jaoks oli, tekitades ebakindlust ja tõstes nii ka ärevuse taset. Eriti oli see negatiivne mõju ilmne koormuse kasvule järgneval päeval, kui töötajatel oli välja kujunenud arusaam, et nad ei saa ise oma töökoormust ja seega ka tulemuse kvaliteeti kontrollida. Artikli kokkuvõttes ütlevad uurijad, et kuigi me ei saa täiel määral ise määrata oma töökoormust, saame me siiski tiimina ennetavalt seada ja edasi anda ootusi, milline on n-ö normaalne töökoormuse kasv igas rollis. Lisaks on hea kokku leppida, kuidas ootamatu koormuse tõusu puhul käitutakse. Kui töökoormus kasvab, on see ebamugav niigi, aga kui see juhtub ootamatult, tekitab see juba stressi ja pärsib ka tulemuslikkust.
