Töövälise suhtluse olulisusest

Eestiski on kombeks ikka tiimiga midagi ka pärast tööd ette võtta, et üksteist paremini tundma õppida. Samas on palju riike, kus see pole levinud. Viimatises Neuroscience Newsi uudiskirjas on fookusesse võetud töövälise suhtluse mõju tööle. 2023. aastal viidi läbi uuring 176 katsealust hõlmanud kolmeliikmeliste meeskondadega, kus nende ajutegevust monitooriti fNIRS skänneriga, mis näitas, et need katsealused, kes olid oma grupiga saanud võimaluse enne katset üksteisega tutvuda ning niisama vestlust arendada, olid oma ajupildilt üsna sarnased eelkõige otsustamist ja sotsiaalset suhtlemist toetava ajupiirkonna mõttes. Meeskonna jaoks tähendas see, et need, kes said enne võimaluse omavahel tutvuda-rääkida, suutsid neile antud ülesande lahenduse leidmisel kiiremini üksmeelele jõuda kui need, kes pidid koostööd tegema ilma eelsoojenduseta. Eriti märkimisväärne oli erinevus meeskonna juhi ja liikmete vahelise üksmeele leidmisel, kui võrreldi n-ö eelsoojendust saanud gruppe nendega, kes ilma varasema suhtlemiseta pidid hakkama ülesannet lahendama. Uurijate sõnutsi aitas varasem tutvumine ja suhtlus inimestel kiiremini jõuda ühisele lainele ja see omakorda tegi tõhusamaks ühise eesmärgi saavutamise.