Väga või liiga tasakaalukas?

Kas oled kunagi saanud tagasisidet, et oled väga tasakaalukas? Mina olen… Küll aga sai mulle samas ruttu selgeks, et see, mida pidasin suureks komplimendiks, polnud sugugi nii mõeldud. „Väga“ tähendas minu tollase juhi jaoks nimelt „liiga“. Kust see piir siis jookseb? Olgu öeldud, et olen tasakaalukusest alati suurt lugu pidanud – nii teistes kui ka endas. „Väga tasakaalukas“ kätkeb endas minu jaoks läbimõeldud käitumist, suutlikkust säilitada viisakus ja professionaalsus igas olukorras ning seda, et ebakonstruktiivsete emotsioonidega ei minda kaasa. „Liigne” tasakaalukus võib aga olla enese ülemäärane valitsemine, nii et emotsionaalsus ning haavatavus on sedavõrd varjatud, et peitu jääb ka meie inimlikkus. Siin on oluline märkida, et suuresti sõltub „väga“ ja liiga“ vahe meie subjektiivsest vaatenurgast, ent kuidas ikkagi olla ühtaegu nii tasakaalukas kui ka avatult emotsionaalne, inimlik? Teatavasti võib vesi kustutada tuld nii selle maha rahustamise eesmärgil kui selle ka täiesti hävitada. Küll aga on siin mõned näited selle väga hea (= tasakaalustava) tasakaalu kohta:

• „Ma ei lähe selles kaoses hulluks!“ Me elame kiiresti muutuvas maailmas, mis kajastub selgelt ka ülitempokas ja -nõudlikus tööelus. Seetõttu on inimlikult lihtne kaotada igasugune terve mõistus (= ratsionaalsus) olukorras, kus tööde nimekirjal ei näi lõppu olevat, meilboks lendab kohe-kohe õhku ja hommikune kohvitass on puutumatagi jäänud. Samas on teadlik rahuliku meele säilitamine parim või isegi ainuke viis, kuidas asju siiski tõhusalt ära teha. Oskus kaose keskel tegevusi tähtsuse järgi ritta seada, keskenduda ja võtta puhkepause – see on tasakaalukus. Nii et mõtle sellest kui mõnusast tangotantsust kaosega, kus õige lähenemise korral võid „Tantsud tähtedega“ võitja olla just sina.

• „Ei, aitäh, täna ma ei saa. Aga kuidas sulle homme sobib?“ Tasakaalukusel ja viisakusel / lugupidamisel (nii teiste kui ka enda vastu) on nii mõndagi ühist. Oma piiride ja emotsioonide ning kõige selle mõju teadvustamine on konstruktiivsete (koostöö)suhte loomisel väga oluline. See ei tähenda sugugi, et ülimalt emotsionaalses seisundis peaks ikka suutma „aitäh“ või „palun“ läbi hammaste välja pigistada. See tähendab, et sul on vaja aeg maha võtta (ka rahunemiseks), et luua viisakusel põhinev ning koostööd soodustav keskkond. Samuti on tasakaalukus oskus öelda viisakalt ja süüd tundmata „ei“, et seada enda jaoks tervislikud piirid, kui palju on tõesti palju.

• „Minu valik on olla tasakaalukalt hea!“ Tasakaalukus ei ole headuse sünonüüm, küll soodustab see aga heaks inimeseks olemist (suutlikkus olla empaatiline, arvestav ja lugupidavalt aus). Headus tähendab muu hulgas seda, et me suudame rääkida lisaks kõigele toredale ka rasketel ning tundlikel teemadel, aga teha seda läbimõeldult, toetavalt ja arvestavalt. Ehk tasakaalukalt!

Nõuanne terveks eluks!

Kui ma sellesama kunagise juhiga tasakaalukuse üle jälle arutlema juhtusin, siis soovitas ta mul „tuld kustutada tulega“, sest „ebaviisakus ja agressiivsus tunnevad vaid ebaviisakust ja agressiivsust“. Tasakaalukalt ja kindlameelselt andsin talle teada, et olen siiski edaspidigi väga tasakaalukas, sest minu maailma ei mahu n-ö põletavad relvad. Pärast seda vestlust helistasin kohe ka emale, et tänada teda lapsepõlves saadud nõuande eest: „Ole alati väga tasakaalukas, hea ja teisi austav.“