juhtimiskultuur
juhtimine
Ivar Raav
„Meie peamised keskkonnaalased eesmärgid on paika pandud peakontoris ja neid on omakorda tugevalt mõjutanud ühiskonna surve. See on tegelikult väga äge, et meil on päriselt hakatud mõtlema keskkonnale ning jätkusuutlikkusele. Üldistavalt öeldes on see aidanud meie tehases vähendada praaki ja jääke ning suurendada efektiivsust. Lisaks sellele oleme hakanud väga tõsiselt tegelema plastijääkide taaskasutusvõimalustega,” kõneleb Salumaa.
Nii on Prysmian jätkusuutlikkuse eesmärgil teinud suuri investeeringuid energia ja materjalide tõhusamaks kasutamiseks ning sealhulgas taaskasutatud materjalide ümbertöötlemiseks. Üheks väljakutseks ongi olnud kaablisoonte mehhaaniliseks kaitseks loodud plastkatete tootmine taaskasutatud materjalist, mida Keila tehas kasutab oma toodete juures eelmise aasta keskpaigast, suurendades järk-järgult selle osakaalu.
Seejuures tuleb aga jääkidest toodetud materjale pidevalt testida, sest kvaliteedi puhul on oluline nii taaskasutatud plasti allikas kui ka see, kus materjal on varem kasutuses olnud.
Salumaa meenutab, kuidas materjalide taaskasutamise suunas astuti esimesed sammud juba kümmekond aastat tagasi, kui tehas püüdis majasiseselt plastijääke uuteks kaablikateteks käidelda. „Paraku polnud aga tookord tulemuse kvaliteet kuigi hea ning mõistsime, et plastgraanulite tootmine ei ole meie eriala. Aga mure jäi, sest tekitame tehasena tuhat tonni jäätmeid aastas. Suur osa sellest on küll metall, mis läheb niikuinii taaskasutusse, ent plast on probleem. Ainuüksi meie tehasest läks aastas 200–250 tonni plasti sisuliselt mahamatmisele. Seda oli selgelt liiga palju!”
Oma jäägid tuleks ise ära kasutada
Tehase juhtkond otsustas, et on aeg hakata vaatama n-ö oma jäätmete sisse ning sellest analüüsist sai Salumaa sõnul tõeline selginemise hetk. „Võime ju rääkida, et meil on rohesertifikaat ja ostame turult taaskasutatavaid materjale, aga kui samal ajal matame maasse sadu tonne enda tootmisest tulenevaid plastijäätmeid, ei ole see kuidagi roheline. Kõik mõistsid, et peame midagi ette võtma ja hakkasime otsima partnerit, kellel oleks suutlikkus plasti kvaliteetseks ümbertöötlemiseks. Igapäevatöös said operaatorid lisakoormuse, mis on kriitilise tähtsusega: plastide sorteerimine,” selgitab Salumaa.
2020. aastal katsetati esmakordselt Keila tehases taaskasutatud plasti kasutamist kaablikatetes ning tänaseks ollakse sellega umbes poole tee kaugusel eesmärkidest. „Ringmajanduse põhimõte on väga tore ning metalli puhul on see väga hästi arenenud. Aga mis kasu on taaskasutatavatest plastijääkidest, kui me ise neid ei ära kasuta, vaid need jõuavad hoopis ahju? Energiatootmine peaks olema ringmajanduse mudeli kõige viimane samm, millest veel halvem on prügi ladestamine,” räägib tehase juht. „Otsustasime, et meie jääkidest peab jõudma maksimaalne hulk taaskasutusse, mitte prügimäele. Eesmärk on, et me ise peame kasutama sama palju või isegi rohkem taaskasutatud tooret, kui on meie jääkide hulk.”
Kas teate, mis reaalselt teie jäätmetest saab?
Oma jalajälje neutraliseerimiseks tuleb Salumaa sõnul vaadata ikka kõigepealt iseenda jalajälje sisse. Seda Keila kaablitehas tegigi. „Meid hakkas huvitama, mis meie jäätmetest reaalselt saab. Leian, et iga tehas võiks oma jäätmete tuleviku n-ö pulkadeks lahti võtta, esimese asjana klaarida ära oma jalajälje ning alles seejärel hakata vaatama, kuidas saab tootmisjääke uuesti kasutada.”
Ta tõdeb, et täna Keila tehas iseenda tekitatud jäätmeid kahjuks kasutada ei saa, sest puudub vastav võimekus. „Saadame oma plastijäägid Rootsi, kus neid ka teistelt lähipiirkonna tootjatelt kogutakse, puhastatakse, sulatatakse, granuleeritakse. See uus materjal on väga stabiilne, oluliselt parem kui see, mida kümme aastat tagasi püüdsime oma tehases teha. Kvaliteedikontroll peab olema kasutatud tooraine puhul küll pidev, aga näeme, et oleme kartnud rohkem, kui asi väärt on. Meie hirmul olid alguses suured silmad, kuid see on olnud suurepärane õppimisprotsess,” tõdeb ta.
Küll ei saa Prysmian taaskasutatud plasti kasutada oma toodetes sajaprotsendiliselt, vaid teatud osas, ses muidu võib jääda tagamata toote kvaliteet nii omaduste kui ka visuaalsuse osas. Positiivne on aga see, et täna arendatakse koostööd ka Eesti kohalike taaskasutusteenuse pakkujatega, et vähendada keskkonna saastamist pika transpordiga Skandinaavia partneritele.
Kaabli süsinikujalajälg „hällist hauani”
Üheks väljundiks tagada oma protsesside jätkusuutlikkus ja kaitsta keskkonda on Prysmiani ECO CABLE märgis, mis kasutab kaabli keskkonnamõju hindamiseks mõõdetavaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriume. Märgis antakse kaablitele, mis saavutavad piisavalt kõrge koondhinde kuues hindamiskriteeriumis, alates süsinikujalajäljest ja materjalide keskkonnasõbralikkusest kuni kaabli tõhususeni.
Esmalt arvutatakse välja kaabli süsinikujalajälg „hällist väravani“ meetodi alusel ja kombineerituna lisaparameetritega on võimalik saada täielik „hällist hauani“ süsinikujalajälg. Teiseks ei tohi ECO CABLE tooted sisaldada kantserogeenseid, mutageenseid, reproduktiivtoksilisi või keskkonnale ohtlikke aineid. Kaablites kasutatud materjale peab olema võimalik ringlusse võtta või neid tooteid täielikult taaskasutada. Neljandaks määratakse kaabli ringlussevõetud materjalide määr, mis tõendab, et kaabel sisaldab ringlussevõetud materjali nii tarnijatelt ostetuna kui ka Prysmianis korduskasutatuna. Oluline on ka keskkonnakasu, mis rakendub vähese CO2 heitega toodetel, CPR-nõuetele vastavatel kaablitel ja roheliste energiaallikate jaoks kasutatavatel kaablitel. Viimaseks ehk kuuendana arvutatakse välja kaabli ülekandetõhusus, sest mida tõhusam on kaabel, seda jätkusuutlikum on selle toimimine.
Lähiajal on Prysmianil sarnaselt teistele jätkusuutlikele ehitusvaldkonna ettevõtetele plaanis hakata klientidele pakkuma keskkonnadeklaratsiooni (EPD) võimalust ehk lisaks sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemile hakkab ettevõte arvutama välja ka oma toodete keskkonnamõju. Eesmärk on anda läbipaistvat infot toote keskkonnamõju kohta kogu toote elutsükli jooksul.
*ESG (ingl environmental, social and corporate governance) tähendab jätkusuutlikku ettevõtlust, mis lähtub keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastest aspektidest.
