Kas su toode vajab AI-d? Tegelikult ka?

Viimase paari aasta jooksul on tehisintellektil põhinevaid lahendusi välja toodud rohkem, kui keegi kokku jõuab lugeda. AI-d on lisatud toodetele, kus selle kasutegur jääb üsnagi mõistmatuks, näiteks külmkappides. Mõnel juhul on need uued tooted-lisad igati tervitatavad, kuid pahatihti tundub, et uute tehnoloogiatega on mängitud lihtsalt seepärast, et see on võimalik, ilma et oleks mõeldud tegelikule loodavale väärtusele.

Iga uue lahendusega peavad kliendid harjuma ning iga toote elus hoidmiseks on vaja kulutada ressursse. Kuna aga ükski ettevõte pole kummist, on paratamatu, et lihtsalt õhinapõhiselt uute tehnoloogiatega mängides, lähtumata selgest strateegiast, tõmmatakse tähelepanu ära põhiärilt ja sellelt, mida kliendid tegelikult vajavad.

Vaadates viimasel ajal turule jõudnud AI-tööriistade tulva, tekib mõneti tunne, justkui oleks alustatud lahendusest ja seejärel hakatud otsima probleemi. Näiteks võib leida kümneid ChatGPT abil töötavaid brauserilaiendusi, mis teevad sisuliselt kõik sama asja. Ühe-kahe jaoks veel kohta on, aga viies ja kümnes ei lahenda enam midagi. Mingi toode on valmis tehtud lihtsalt seepärast, et kuskil on tehnoloogia, mille abil sai seda teha.

Aga ainult sellepärast, et me saame midagi teha ja kõik teised teevad, ei maksa ummisjalu kõiki varasemaid tegevuskavasid prügikasti visata. Tootearendusele peab alati lähenema mingi visiooniga, mitte ainult mõttega, et „AI on nii vahva, teeme midagi“. Igal tehnoloogial on oma koht, aga see koht ei ole igal pool.

Teadlik lähenemine

Tehisintellekt on siin, et jääda ning selle täielik vältimine ei ole ka muidugi mõistlik. Küll aga on oluline, et uudseid tehnoloogiad rakendatakse viisil, mis lähevad kokku ettevõtte tegeliku väärtuspakkumisega. Niisamuti ei tasu unustada, et popid tehnoloogiad muutuvad pidevalt – kui minna lihtsalt menulainega kaasa, on lihtne leida end punktist, kus kahe aasta pärast kasutatakse ebamõistlikul moel ebapopulaarset tehnoloogiat.

Aastaid tagasi oli kuumaks märksõnaks plokiahel, nüüd tehisintellekt. Ettevõtted, kes rakendasid plokiahelat mõistlikult, saavad sellest kasu ka nüüd, kui see enam nii paljusid inimesi käima ei tõmba. Need, kes rakendasid seda vaid haibilaine turjal, ei saa sellest mingit praktilist väärtust ega ka turunduskasu. Aga elus tuleb seda hoida ikka või siis kulutada veel aega ja vaeva ning see tootest välja praakida.

Pole mõtet luua tooteid, mida kellelgi vaja pole. Nii raiskate ainult ettevõtte aega ja ressursse ja jäetakse tähelepanu alt välja see, mis tegelikult tähelepanu vajab. Kui leiad ennast olukorrast, kus otsid tiimile tegevust, siis tasub ehk mõelda hoopis ettevõtte optimeerimise või hoopis laiendamise peale. Äritellimusi peaks alati olema rohkem, kui ressurssi neid ära teha. Siis teeme õigeid asju ja saame asjad tähtsuse järjekorda seada.

Kui teha asju lihtsalt sellepärast, et inimesed on olemas ja sa ei taha lasta neil mõttetult istuda, siis on midagi valesti. See vajab juba muud lahendust. Igal tootel peab olema mingi mõte. Ja kui seda mõtet tuleb meeletult taga otsida, siis ilmselt seda ei olegi. Kui nii, tasub korraks turundussurve endalt maha raputada ja hinnata, mis on see, mida tegelikult teha tasub.