Lühem töönädal – katsetamist väärt idee

Hiljuti tekitas omajagu arutelusid kahe Eesti suurfirma soov töötajaid rohkem kontoris näha. Ei tahaks siin seisukohta võtta, sest iga ettevõte on erinev ja peab ise endale sobiva lahenduse leidma. Pigem kutsuks üles arutama, kas neid töötunde, olgu kontoris või kodukontoris, peabki üldse nii palju olema?

Siin on huvitav vaadata Islandi kogemust – ka selle tõttu, et tegemist pole hoomamatu suurriigiga, vaid maaga, mis asub geograafiliselt meie piirkonnas ja on rahvaarvult üle kolme korra väiksem.

Island viis aastatel 2015–2019 avalikus sektoris läbi kaks suuremat pilootprogrammi, kus mõnel Islandi valitsuse ja Reykjaviki linnavalitsuse töötajal lühendati töönädalat ilma töötasu kärpimata. Töönädal lühenes väga erineva iseloomuga tööde puhul – katses osalesid näiteks politseinikud, sotsiaaltöötajad, ametnikud ja muuseumitöötajad, kokku umbes 2500 inimest.

Lühem töönädal osutus ülekaalukalt edulooks, tõestades, et see parandab töötajate heaolutunnet ning suurendab tööviljakust ilma kvaliteedis kaotamata. Tulemused avaldasid seda enam muljet, et hõlmasid väga mitmekesise töögraafikuga töötajaid alates osalise ajaga töötajatest kuni vahetustega töötajateni välja. Islandi kogemus tõstis lühema töönädala ülemaailmse tähelepanu alla ning selle mõjul algatati samasuguseid pilootprojekte päris mitmes riigis.

Aga lühema töönädala testimisel oli märgatav mõju ka Islandil. Sealsed ametiühingud said õiguse vähendada sadade tuhandete inimeste töönädalat, hõlmates lõpuks tervelt 86% kogu Islandi töötavast elanikkonnast. Võib vist liialduseta öelda, et töökorralduse seisukohalt on tegemist viimase poole sajandi suurima muudatusega. Seejuures on huvitav, et lühema töönädala üheks eesmärgiks oli vähendada töötundide arvu võrreldes teiste Põhjala riikidega, kus töötati küll rohkem tunde kui Islandil, kuid madalama produktiivsusega. Teisteks eesmärkideks olid töö- ja eraelu parem tasakaal ning rohkemate võimaluste loomine kodust töötamiseks.

Nüüd avaldati Islandil jätku-uuring, mis hõlmab 2021. ja 2022. aasta andmeid. Ka siin on tulemused igal juhul julgustavad. 97% küsitletuist märkis, et lühem tööaeg on aidanud töö- ja eraelu varasemast paremini tasakaalustada. 42% tõi välja vähenenud stressitaseme eraelus.

Nagu pole olemas ühest parimat lahendust kontori- ja kaugtöö organiseerimisel, näitab Islandi kogemus, et töönädala lühendamiseks võib kasutada mitut viisi. Kuigi kõige rohkem võeti kasutusele nelja päeva pikkune töönädal, leiti teisigi meetodeid, näiteks tööaja paindlikku, juhiga kooskõlastatud lühendamist või tehti iga tööpäev lühemaks. Mõnes ettevõttes on üks päev kuus lühem, mõnes iga kahe nädala kohta on üks päev vaba, mõnes teevad töötajad kuus vähem vahetusi.

Võib arvata, et töönädala lühendamise üks edutegureid on konsulteerimine töötajatega. Islandil küsiti tööaja lühendamisel töötajate arvamust 80% juhtudel. Seejuures tehti seda rohkem kollektiivides, kus enamik töötajaid olid naised (88%). Põhiliselt meestöötajatega meeskondades konsulteeriti 72% juhtudest. Töötajatega konsulteeriti rohkem avalikus sektoris (riigi tasandil 85%, omavalitsustes 89%), eraettevõttes mõnevõrra vähem (71%).

Lühema tööaja kasutamine sõltub siiski väga palju tegevusalast. Kõige vähem kasutati töönädala lühendamist kalanduses ja põllumajanduses (10%), transpordisektoris (20%) ning hotellides ja külalismajanduses 21%).

Kas lühemal töönädalal on mõju ka majandusele tervikuna? Islandi tööjõuturu statistika näitab, et viimasel viiel aastal on tööviljakus kasvanud keskmiselt 1,5% aastas, mis on Põhjamaade kõrgeim näitaja. Ka tööpuudus oli Euroopa madalamaid.

Kokkuvõtteks nenditakse, et lühemal töönädalal on väga kõrge sotsiaalne väärtus tänu inimeste elukvaliteedi tõusule ning töö- ja eraelu paremale tasakaalule. Eriti paranes naistöötajate rahulolu tööga. Samas tõdetakse, et erasektor on avalikust sektorist vähem valmis pakkuma lühemat tööaega, samuti konsulteerivad eraettevõtted töötajatega vähem.

Igal juhul näitab Islandi kogemus, et lühem töönädal on väärt katsetamist, kuid selle toimimiseks pole olemas ühtset valemit. Mis sobib ühes organisatsioonis, ei pruugi sama hästi toimida teises. Ehk nagu juhtimises ikka – on vaja leida endale sobiv kombinatsioon.

Tutvu Islandi lühema töönädala uuringuga: On firmer ground: Iceland’s ongoing experience of shorter working weeks (October 2024, pdf)