Elisa
juhtimine
- Argo on kindel, et inimesena ta ettevõtluses toimetatud aastate vältel muutunud ei ole. „Muutunud on pigem ambitsioonid. Ma ei ole kunagi tahtnud olla see maailma kõige-kõige. Ma ei tee ettevõtlust raha pärast.“
- Argo on korduvalt mõtisklenud selle üle, kas meie ühiskonnas ikka teadvustatakse ettevõtja ja juhatuse liikme vastutust. „Aeg-ajalt on tekkinud olukordi ja jäänud mulje, et ettevõtte juht nagu polekski inimene.”
Argo asutas oma esimese ettevõtte 1993. aastal, pärast seda on ta pannud aluse kümnetele ettevõtetele. Täna on ta nii enam kui kümne äriühingu ja MTÜ juhatuses. „Argielus käivad kõigil käsikäes tõusud-mõõnad, rõõmud ja mured. Esimese pankroti tegin ühe oma ettevõttega läbi aastal 2009.“
Pankrot ja seejärel eluga edasi
Aastal 2008 oli majanduslik surutis ehk masu. „Mul oli siis kaks põhilist ettevõtet, mille käekäigu eest vastutasin – Nordic Houses OÜ ja ettevõte Baltic Builders OÜ, kus oli 100 ehitajat,“ meenutab ta. „Laod olid aga materjali täis ja arved vajasid maksmist. Mul olid mõlemas ettevõttes inimesed tööl, kuid tundsin, et kahte organisatsiooni ei ole sellises turusituatsioonis võimalik elus hoida.“
Ta tegi hakkajatele kolleegidele ettepaneku, et asutagu nad väiksemad ehitusfirmad ja hakaku pakkuma püstitamisteenust välisriikides olevatele edasimüüjatele otse. See toimuski ja pealegi väga operatiivselt. „Tekkis 5–6 väiksemat ehitusettevõtet, kusjuures minul oli võimalus säilitada kompetents ja ressurss. Sain kõik oma püsikulud maha ning jätkuvalt sihtturgudel oma maju pakkuda ja samas olid olemas professionaalid, kes neid püstitasid.“
Argo ainuke võlausaldaja oli Eesti riik. „Sel hetkel oli meil maksuvõlg 1,2 miljonit Eesti krooni. Ütlesin Maksuameti ametnikele, et maksan selle maksuvõla aasta jooksul isiklikult ära. Nii läkski.“ Ta tunnistab, et eesmärgiks ei olnud kedagi millestki ilma jätta, vaid leida kujunenud olukorrale lahendus ja seejärel puhta südametunnistusega edasi liikuda.
Koondamine
„Nordic Houses OÜga oleme toimetanud üle kahekümne aasta ja esimesest päevast alates on koduturg Norra. Sealsete partneritega suhtlen norra keeles.“
Nordic Houses’i asutamisele eelnes juhuslik kohtumine ühe Norra arhitektiga, millele järgnes Eesti-Norra ühisettevõtte asutamine. „Kui õiged inimesed satuvad kokku õigel ajal, sünnivad head ettevõtmised,“ rõhutab ta.
Ettevõtte põhiline leivanumber on Norra mägimajad. Need valmivad karkassmajadena, mille tehnoloogia on meil pre-cut. Karkassmaju saab toota ka element- ning moodulmajadena. „Meie valdkond on üsna keeruline – keeruline on maja projekteerida, tarnida ja püstitada nii, et ühtegi apsakat sisse ei tule. Objektil on palju osapooli, koordineerimine käib distantsilt. Pahatahtlikke kliente, kes otsisid vigu, et vältida arvete maksmist, oli palju.“
Elementmaju toodeti kümme aastat. „Vaatasime, et kolmandik töötajaid olid seotud pre-cut tehnoloogiaga, andes kaks kolmandikku käibest ja olles kasumlik. Üks kolmandik käibest tuli elementmajade ärist, seal aga oli kaks kolmandikku töötajatest.“
Argo otsustas lõpetada elementmajade äri aasta 2019 lõpus ja viia läbi koondamine. „Sel hetkel oli meil Nordic Houses’is 54 töötajat, aasta hiljem jätkasime 21-ga. Mul oli võimalik välja sõeluda parimatest parimad. Meil läks väga sujuvalt. Võib öelda, et kõik said aru, miks ma seda teen,“ räägib ta ja tõdeb, et kõik ärid ei õnnestugi.
Koondamine ja pankrotiavaldus
Veel üks pankrotiprotsess, aga see toimus kahes etapis. „Nordic Houses’is olen täna vähemusosanik ehk 45% kuulub minule ja 55% Norra partnerile. Koroona ajal läks äri väga hästi – kahe aasta jooksul kahekordistasime oma käivet. Eestis sai kõik kenasti ära tehtud, aga sel ajal toimus ka märkimisväärne hinnatõus.“
Toimus kaks asja, üks oli eelpoolmainitud hinnatõus ja teise põhjuseid saab otsida koroonaajast, mil kaubad said üle piiride liikuda, kuid ehitajad ei tohtinud koos reisida ega ka koos elada. Nii tekkisid edasimüüjatel lisakulud ning ka ressursi defitsiit. Sealt hakkasid kärisema valmimisajad, tekkisid ka muud probleemid.
Argo Sauli Norra partner sattus raskustesse, järgnesid pankrotid. „Meil jäi Norrast saamata enam kui 2 miljonit eurot,“ kinnitab ta ja lisab, et ühel hetkel lihtsalt kokkulepped võlgade likvideerimise ja rahade laekumise kohta ei pidanud.
Nüüd tuli langetada raskeid otsuseid. „Kommunikeerisin meie võlausaldajatele, tarnijatele ja töötajatele, et olukord on keeruline. Mõistsin, et juhtuda võib halvim ja kutsusin kõik Arne Majad OÜ (Nordic Houses OÜ tütarfirma) töötajad (25–26 inimest) Kuusalu rahvamajja ühislõunale.“
Kuna riskid olid selgelt tuntavad, otsustas Argo kedagi eelistamata kõigile korraga koondamisteate teatavaks teha. „See oli šokk. Kõik arvasid, et koondamine tuleb, aga et selliselt? Ma ei eelistanud üht kolleegi teisele, ma ei pidanud valikuid tegema. Rääkisin kõik ära, et niisugune olukord on tekkinud meie ettevõttest sõltumata ja ma ei tea, kuidas asi laheneb. See on meie põhiomaniku ja Norra pankade kätes.“
Argo kinnitab, et kolleegid mõistsid teda kui juhti ja toetasid niisugust otsust. Tal ei olnud valikuvõimalusi, mistõttu tuli Arne Majad OÜ pankrotiavaldus selle aasta alguses sisse anda.
Elu pärast koondamisi ja pankrotte
„Aastal 2011 võtsin konsultandi ja kaardistasime ära meie ärimudeli, tegin ka brändikontseptsiooni. Lõime Nordic Houses’i kompassi, millele tuginedes võtame vastu igapäevaotsuseid, nagu miks me seda äri teeme, kuidas me seda äri teeme jne.“
Ühtlasi hakkas ettevõte üsna varakult teadvustama, mida tähendab vastutustundlik ettevõtlus, mis roll on ettevõtjatel ja kes on osapooled, rääkimata igasugustest kvaliteedijuhtimissüsteemidest. „Olime Eestis üks esimesi ettevõtteid, kes pani oma kvaliteedikäsiraamatu pilve.“
Üks tugisammastest, mis on aidanud tal väärtustele toetudes otsuseid langetada ja kommunikeerida nii ettevõttesse sisse kui välja, on arusaam, et ettevõtluses on viis osapoolt: omanik, töötajad, kliendid, tarnijad ja kogukond. „Tihti unustatakse omanik ära. Nii palju on olnud selliseid aastaid, kus kõik teised osapooled saavad oma osa kätte, aga ettevõtte omanikul ei ole võimalik dividende välja võtta. Eelmisel aastal said samuti kõik töötajad oma palga kätte, aga omanikule dividende ei makstud.“
Argo on korduvalt mõtisklenud selle üle, kas meie ühiskonnas ikka teadvustatakse ettevõtja ja juhatuse liikme vastutust. „Aeg-ajalt on tekkinud olukordi ja jäänud mulje, et ettevõtte juht nagu polekski inimene.”
Argo on kindel, et inimesena ta ettevõtluses toimetatud aastate vältel muutunud ei ole. „Muutunud on pigem ambitsioonid. Ma ei ole kunagi tahtnud olla see maailma kõige-kõige. Ma ei tee ettevõtlust raha pärast.“
Ta alustas ettevõtjana, sest hindas üle kõige vabadust. „Noorena on rohkem energiat, rohkem riskivõtmise julgust. Nüüd, 53-aastasena, olen hakanud tähtsustama kvaliteetaega, rahulikku ööund.“
Esimest korda pärast 1993. aastat ei ole Argol ühtegi alluvat. „Mul on nii hea olla. Tunnen täna, et tahan ainult endaga hakkama saada. Ma ei pea vastutama töötajate eest ja saan teha täpselt neid asju, mida tahan, millal tahan ja mis järjekorras tahan.“
Aasta 2004 alguses oli raske aeg. „Hingasin ikka mitu korda sisse-välja ja mõtlesin sügavalt, et mida ma siis edasi teen.“ Ta otsustas jätkata ettevõtjana samas valdkonnas ega hakanud tööd kuskilt mujalt otsima, sest kogu võrgustik ja kogemused on puitmajaäris. „Pigem astun sammukese tagasi, viin püsikulud miinimumini. Teen natuke teise ärimudeliga ja kui turunõudlus tuleb tagasi, on mul kõik võimalused tootmise taaskäivitamiseks.“
Nordic Houses OÜ omab jätkuvalt tootmishooneid. Argo jätkab ainuosanikuna ettevõttega Tehasemaja OÜ igapäevaäri, ostes nimetatud ettevõttega välja pankrotistunud Arne Majade tervikvara. „Täna ma ei ole tüüpiline juht, sest mul ei ole ühtegi töötajat, keda igapäevaselt juhtida. Pigem pean juhtima ennast, sest ka see on oskus,“ räägib ta. „Me kõik tahame õnnelikud olla. Kaks kolmandikku kvaliteetselt elatud aastatest on juba möödas. Nüüd tunnen, kuidas tahan seda ühte kolmandikku elada, kuidas loon väärtust endale, perele ja ühiskonnale.“
Argo tunnistab, et läbielatud rõõmude ja murede ning saadud kogemuste tõttu on ta mõttelaad muutunud. „Õnneks on juhil ja omanikul võimalik otsustada, mida ja kuidas me teeme. Mul ei ole kohustust. Teen pigem vähem, võtan vähem vastutust. Seda, mida teen, teen aga hästi. Nii on mul endal rõõmu rohkem.“ Meie ettevõtte slogan on samuti „Rohkem aega elada”.”
Visionest Institute’i juhtide standup’il „Julgus juhtida. Julgus muutuda. Julgus eksida“, mis toimub 27. novembril, räägib Argo Saul koondamistest ja pankrottidest ning sellest, kuidas juhina nii raskete otsustega toime tulla. Registreeri SIIN.
