Pimestav enesekindlus

• “Kogenematud või ebakompetentsed inimesed tegutsevad sageli sellise enesekindlusega, et see jätab teistele nende tegelike teadmiste-oskuste suhtes vägagi petliku mulje,” kirjeldab Katri Delimoge liiga enesekindlate inimeste käitumist.
• Liigse enesekindlusega paistavad silma just need, kellel ei ole ühes või teises valdkonnas tegelikult piisavalt teadmisi-oskusi.
• Tõeline kasv peitub oskuses tunnistada seda, mida me ei tea – veel.

Kujuta ette olukorda, kus äsja kooli lõpetanud ja mitu koolitust läbinud IT-spetsialist reklaamib end ettevõttes kui eksperti, kes „lahendab absoluutselt iga tehnilise vea“. Kui kontoris oli server maas, siis teatab ta enesekindlalt, et tal on kõik kontrolli all. Ent mitme tunni möödudes ei olnud server ikka veel töökorras ja spetsialist oli oma püüdlustes see tööle saada hoopis kogemata kustutanud üliolulised klientide andmed. Olukorda kommenteeris ta õlgu kehitades ja jätkuvalt oma oskuses kaljukindlana: „Selge see, et süsteem läks katki juba enne, kui ma seda üldse puudutatagi jõudsin.“ Kõik seda laadi stsenaariumid on klassikalised näited liigsest enesekindlusest ning selle pimestavast lõksust.

Dunning-Krugeri efekt

1999. aastal psühholoogide David Dunningu ja Justin Krugeri järgi nime saanud Dunning-Krugeri efekt on kognitiivne moonutus, kus inimesed hindavad oma võimeid üle ja teevad seetõttu ekslikke järeldusi ja sobimatuid valikuid. Nende uurimusest nähtus, et liigse enesekindlusega paistsid silma just need, kellel ei olnud ühes või teises valdkonnas tegelikult piisavalt teadmisi-oskusi. Teisisõnu on just kõige väiksema teadmiste pagasiga need, kes usuvad end kõige enam kõike teadvat. Paradoks seisneb siinjuures veel selles, et oma vajakajäämisi ei suudeta tunnistada ega konstruktiivset tagasisidet vastu võtta. See aga võib päädida mitte üksnes halbade otsuste ja (lihtsasti) klatitavate vigadega, vaid teatud ametikohal lausa fataalsete tagajärgedega. Näiteks piloodid ja kirurgid, kelle puhul ülim enesekindlus saavutatakse uuringujärgselt pärast teatud hulga tehtud tööd: piloodid hakkavad end tundma ülimalt enesekindlana pärast 600–800 lennutundi, samas kui kirurgid saavutavad ülima enesekindluse 15–20 operatsiooni järel. Küll aga on just need ajahetked ülima mõjususega, sest sellisel juhul võib liigne enesekindlus kaasa tuua hooletusvigu, millel ei tohiks neis ametites mingit kohta olla.

Kuidas liigne enesekindlus auke kaevab?

Kogenematud või ebakompetentsed inimesed tegutsevad sageli sellise enesekindlusega, et see jätab teistele nende tegelike teadmiste-oskuste suhtes vägagi petliku mulje. Nii võib see avalduda mitmel moel:

• Halbade otsuste tegemine: liiga enesekindlad inimesed võivad liiga rutakalt otsuseid teha ilma seejuures asju läbi kaalumata, teisi seisukohti arvestamata või põhjalikku uurimust tegemata. See võib omakorda viia vigadeni, mis oleksid ettevaatlikkuse ja läbimõelduse rakendamisel olnud igati ennetatavad.
• Teiste eksitamine: kui keegi väga enesekindlalt mingisugust väärinfot jagab, siis võib see teistele tõena tunduda, eriti veel juhul, kui neil endal on selle kohta vähe teavet. See võib omakorda aga viia laialdasemate väärarusaamadeni ning ka valeotsusteni.
• Tagasiside eiramine: üldiselt eelistavad Dunning-Krugeri efektist mõjutatud inimesed igasugust konstruktiivset tagasisidet eirata, sest nad on oma teadmistes ja oskustes väga kindlad ning see teeb nende jaoks igasuguse arengusoovi omakorda vägagi keeruliseks.
• Koostöö õõnestamine: ülimalt enesekindlad inimesed kipuvad grupivestlustes domineerima, mis võib jällegi jätta päris teadjate panuse tähelepanuta ning õõnestada koostöösuhteid.

Mida selle liigse enesekindlusega peale hakata?

Dunning-Krugeri efekt võib tabada meist igaüht ja absoluutselt igas elusfääris. Isegi oma valdkonnas väga võimekad inimesed võivad ennast üle hinnata sellesama valdkonna n-ö alamoskustes-teadmistes, millega nad sina peal ei ole ja vahel ei saagi olla. Seega on kõnealuse efekti kõige efektiivsem vastuabinõu eneseteadvustatus. Siin on viis moodust selleks:

• Palu ausat tagasisidet. Konstruktiivne tagasiside kolleegidelt, mentoritelt ja teistelt professionaalidelt on kuldaväärt. Me ise ei pruugi alati oma pimekohti märgata, aga see-eest on meie ümber ikka toetavaid inimesi.
• Elupõline õppimine. Mida enam me õpime, seda enam me teadvustame, kui palju meil veel õppida on. Kui oled oma kasvuteekonnal järjekindel, siis hoiad ennast igas mõttes paremas vormis ja säilitad ka oma mina-pildis reaalsustaju.
• Uudishimutse, kuis jaksad. Selle asemel et ruttu järelduste tegemiseni tormata, võta parem aega uudishimutsemiseks ja avasta erinevaid seisukohti. Ühtlasi ole valmis tunnistama, kui sa midagi veel ei tea – see on suurepärane võimalus selle kohta õppida!
• Hinda oma oskusi adekvaatselt. See on igati okei ja eluterve, kui sul pole kõikidele asjadele vastust. Kui oled oma kasvukohtade suhtes aus ning avatud, siis toetab see sinu arengut ja soodustab usalduslikku koostööd teistega.
• Ära mine äärmustesse. Liigse enesekindluse mündil on ka teine pool, mis kipub kimbutama just neid vägagi oskuslikke inimesi – petja sündroom (imposter syndrome). Eksperdid tihti alahindavad oma võimeid ja seda kõike vaatamata asjaolule, et need võimed on juba kindalt tõendatud. Huvitaval kombel on nii, et mida pädevam inimene, seda enam nad oma teadmistes-oskustes kahtlevad. See omakorda viib sageli selleni, et tõelised eksperdid võivad  olla ebakindlamad kui need, kes on alles rohelised, sest nad teadvustavad kõike seda, mida nad ei tea. Siin on taas oluline teadvustavalt hinnata oma tugevusi ja kasvukohti ning leida tasakaal.

Eksperdi lõputa õpiteekond

Ajastul, mil info on meie kõigi jaoks vaid paari klahvitokse kaugusel, on Dunning-Krugeri efekt heaks meeldetuletuseks säilitada tervislik tasakaal edasiviiva enesekindluse, uudishimu ja avatud meele vahel. Heas koguses enesekindlust on kahtlemata vajalik, ent nagu teistegi asjade puhul võib liiga palju head ka liiase enesekindluse korral osutuda hoopiski lõksuks. Tõeline kasv peitub oskuses tunnistada seda, mida me ei tea – veel. Ja julguses seda nõutavat õppida-omandada. Lõpuks on tõeline meisterlikkus teekond, mis ei saa mitte kunagi otsa.