Juhtimiskoolitaja Ivar Raav: AI võtab 2025 klassikalise juhtimise tasapisi üle, kuid ei asenda kunagi empaatilist lähenemist

Ivar Raav on juhtimiskoolitaja, autor ja mentor, kellel on enam kui 15 aastat kogemust juhtide arendamisel. Ta on koolitanud tuhandeid juhte, aidates neil mõtestada ja täiustada oma juhtimise jalajälge. Palusime tal aasta lõppedes vaadata tulevikku ning pakkuda välja, mida ees ootaval aastal veelgi paremini teha, et edu saavutada. 

2024. aastal jõudis klassikaliste, juhtide jaoks aastast-aastasse korduvate murede kõrval enim juhtide teadvusesse AI märkimisväärne mõju. Kuigi sellega ei osata veel suurt midagi peale hakata inimeste juhtimises, siis selge on, et AI saab täna juhtide eest ära teha rohkem, kui oleme lasknud tal seni teha.

Klassikaliselt on probleemid inimeste juhtimises seotud vastutuse võtmise suurendamise, tulemuslikkuse, loovuse ja motivatsiooniga. Selles osas eelnenud aasta märkimisväärseid muutusi juhtimise maastikul Raavi hinnangul ei ole toonud. Nende teemade juured viivad aga koolitaja sõnul inimese sügavamasse kontakti omaendaga – küsimuseni, et kas ma olen ja mis on minu elu tähendus. 

Mis annab tööle tähenduse?

Pikalt ja ka 2024. aastal otsiti töö tähenduslikkust. Paraku ei saa töö olla tähenduslik, kui inimese elul puudub tähendus ja töö on lihtsalt elukutse, mitte elu kutse.

Seda fakti on pikalt juhtide ja meeskonnaliikmete arengu toetamisel justkui ignoreeritud. Coachingu võidukäiguga on see muidugi pisut paranenud, üteb Raav, kuid siiski on palju tähelepanu pööratud tulevikule ja potentsiaali avamisele. Minevikust tulevikku aga niisama ei saa, kui oleviku kogu oma reaalsusega vastu ei võta ja seda ei aktsepteeri sellisena nagu ta on – lihtsalt on, nagu on.

Enne tulevikku liikumist oleks vaja kohale tulla olevikku. Selleks, et olevikku tulla, on vaja välja tulla automaatsetest mustritest, mis hoiavad meid minevikus kinni. Organisatsioonide nõustaja Jan Jacob Stam nimetab Raavi sõnul seda „elavaks minevikuks“. Nii see fakt, et enamik juhte ja juhitavad on alateadlike mustrite kaudu endiselt minevikus ning ei suuda olevikku vastu võtta, lisandus 2024. aastal veel ka AI mõju, mida me veel ei oska ja ei julge juhtimises ära kasutada. See on olevik, kuid elame endiselt ka selles osas minevikus õpitud juhtimismudelite toel, mis meid tulevikku ei vii. 

2025 tuleb juhtidel silmad lahti teha

2025. aasta saab Raavi sõnul olema üks oluline etapp edasi liikumisel oleviku vastuvõtmiseks. “Peame asuma otsa vaatama korduvatele probleemidele kui mustritele, millel on juured, millele ei ole juhid ega ka paljud juhitavad otsa julgenud vaadata,” ütleb ta. “Me ei saa lahendada ka juhtimises korduma kippuvaid probleemvaldkondi samamoodi tegutsedes.” Raav usub, et lähiaastad on selles osas pöördelised, kuna paljud seni toiminud vormid asju teha enam ei toimi, kuid me ei julge neile tihti otsa vaadata.

Kuid filosoofilisest mõttekäigust ehk kõige praktilisem muutus 2025. aastal on seotud AI mõjuga juhtimises.

Raavi sõnul on aastal 2025 ellujäämise ja edu saavutamise võtmeks juhi võime tegeleda enda ja oma meeskondade sügavamate kihtidega ka AI tõttu. “AI võtab ära klassikalise juhtimise tehnilised aspektid, kuid see, mis jääb inimestele manageerida, on sügav empaatia, ruumi hoidmine ja suhete loomine,” selgitab Raav. 

Mida teha, et olla aastal 2025 parem juht? 

Arenda empaatiat ja kuulamisoskust – Juhtimine nõuab oskust mõista inimesi sügavamal tasandil. Märgata nende muresid ja toetada neid nende enda sihiga ühenduse loomisel. “Tugevused, mida on varem peetud pigem naiselikeks omadusteks, muutuvad uue ajastu juhtimises keskseks. N-ö mehelikud aspektid on kesk- ja tippastmejuhtimises küll väärtustatud, kuid just nendest saab väga suure osa AI peagi enda peale võtta. Pehmus ja sügav empaatia saab olema see, mida on vaja arendada. Ka meestes,” sõnab Raav.

Toeta oma meeskonda, inimlikult – Klassikaline töökorralduslik juhtimine võib jääda AI kanda. Juhi ülesanne on hoida ruumi meeskonna loovusele, tähendusrikkusele ja inimlikule kasvule. “Juht peaks olema mitte ainult protsesside haldaja, vaid ka inspiratsiooniallikas ja suhete toetaja,” rõhutab Raav.

Julge vanadest rollidest lahti lasta – Suurim takistus on hirm muutuste ees. “Juhid, kes ei suuda loobuda oma “spetsialisti” rollist ja keskenduvad ikka veel sellele, mida AI juba paremini teeb, jäävad kiiresti ajale jalgu,” hoiatab Raav.

Investeeri enesejuhtimisse – Juht ei saa aidata teisi, kui ta ise ei ole tasakaalus. Regulaarne refleksioon, eneseanalüüs ja teadlik enesearendamine on juhtimises olulisel kohal. Raavi sõnul algab juhi mõju alati tema enda sisemisest tasakaalust.

Jäta analüüsimine robotile – AI saab küll palju ära teha, sealhulgas tegeleda näiteks andmete analüüsimise ja jälgimisega ning soovituste andmise ja ideede genereerimisega, kuid ei suuda tunda ega tunnetada. Juhid, kes arendavad oma sisetunnet ja intelligentsust ridade vahelt lugemise osas, saavad Raavi sõnul tulevikus tugeva konkurentsieelise.

2025. aastale vastu astudes on juhid teelahkmel – nad võivad jätkata vanade meetodite järgimist, lastes robotitel enda rolli üle võtta või astuda hoopis julgelt uude reaalsusesse, kus juhtimine tähendab tugevat empaatilist lähenemist ja inimlikkust. “Juhi enesejuhtimise ja holistilise mõtteviisi arendamine ei ole enam pelgalt soovitus – see on ärimaailmas ellujäämiseks ja läbilöömiseks esmavajalik,” rõhutab Raav.

Juhtimine, mis põhineb sügavatel inimlikel väärtustel, ei tähenda mitte ainult paremaid tulemusi, vaid ka tähendusrikkamat elu nii juhtidele kui nende meeskondadele. “2025 on võimaluste aasta – neile, kes tahavad ja julgevad muutuda,” sõnab Raav.