Edukas meeskond: olulised on inimeste tugevused, aga ka nõrkused!

Juhtimis- ja meeskonnatöö treener Mats Soomre* on veendunud, et meeskonna edu võti peitub inimeste tugevuste ja nõrkuste tundmises ning nende oskuslikus rakendamises.

“Kui inimene saab keskenduda oma loomupärastele tugevustele, siis see mitte ainult ei tõsta tema motivatsiooni, vaid ka kogu meeskonna tulemuslikkust. Tugevustel põhinev koostöö on võti, mis avab ukse nii inimeste rahulolule kui ka efektiivsusele,” selgitab Soomre. Tema sõnul on iga inimese loomupärane tugevus väärtuslik, kui seda õigesti kasutada. “Tugevuste teadlik rakendamine aitab luua dünaamilisi, hästi toimivaid ja tulemuslikke meeskondi.”

Iseenda tugevust näeb Soomre just võimes viia kokku erinevad inimesed ja tuua neis esile nende parimad küljed. “Mulle on öeldud, et mul on oma sahtlite süsteem, kus igale olukorrale on olemas mitu lahendust, mida saab koos edasi arendada. Ma tõesti usun, et igas olukorras on võimalik midagi paremaks muuta, kui oskad näha inimesi nende tugevuste kaudu,” kirjeldab Soomre enda lähenemist.

Inimesi tuleb tundma õppida!

Oma karjääri algusest meenub Soomrel kogemus, kus teda saatis klientidega suhtlemisel suur edu. “Esimene kord, kui läksin kliendiga kohtuma, oli see väga edukas ja see andis mulle enesekindluse. Teine kohtumine pani mind aga mõistma, et igale inimesele tuleb läheneda erinevalt. See oli moment, mil taipasin, et inimestega töötamine nõuab pidevat õppimist ja erinevat tüüpi inimestega kohanemist,” selgitab Soomre.

Soomre märgib, et vahel ei oska inimesed ise oma tugevusi teadvustada, mis teeb nende juhtimise ja arendamise veelgi olulisemaks. “Inimesed ei oska oma eripärasid tugevusteks pidada, arvates ekslikult, et need on hoopis nõrkused. Näiteks võib keegi, keda peetakse vaidlejaks, olla tegelikult suurepärane probleemide ja kriiside lahendaja, kelle julgus, entusiasm ja tulemusele orienteeritus viib parimate lahendusteni. Loomulikult ei tohi vaidlemist jonnimise ega vastutöötamisega segi ajada.” 

Siinkohal rõhutab Soomre, et me ei tohiks liialt keskenduda nõrkuste parandamisele, vaid nende mõistmisele ja teadlikule tasakaalustamisele meeskonnakaaslaste tugevustega. “Meie nõrkused üldjuhul ei kao, kuid neid saab edukalt kompenseerida. Näiteks kui keegi on väga analüütiline ja praktiline, kuid tal puudub paindlikkus kiiresti muutuvates oludes, tuleb tema kõrvale leida loov ja kiire reageerimisvõimega inimene, kes suudab olukorda tasakaalustada.”

Kasutusjuhend inimeste tundmaõppimiseks

Soomre selgitab, et Belbini meeskonnarollide mudel aitab need omadused esile tuua ja neid tugevdada. “Belbini meeskonnarollide analüüs on nagu inimese kasutusjuhend. See annab ülevaate tema käitumiseelistustest, tugevustest ja lubatud nõrkustest ning aitab meeskonnal mõista, kuidas iga liige saaks kõige paremini meeskonna töösse panustada.” Küsides, miks just Belbin, räägib Soomre: “Belbin eristub selle poolest, et keskendub meeskonna analüüsile, mitte pelgalt inimeste isiksuse või iseloomu kirjeldamisele. Belbin aitab mõista, mida meeskond vajab, et olla edukas, ja tuvastab inimeste käitumuslikud tugevused, lähtudes nii nende enesehinnangust kui ka kõrvaltvaatajate objektiivsest tagasisidest. See kombinatsioon muudab Belbini erakordselt täpseks tööriistaks, mis mitte ainult ei iseloomusta inimeste tugevusi, vaid aitab avastada ka varjatud potentsiaali.”

Soomre sõnul ei ole meeskonnaliikmeid analüüsides vähem oluline mõista ka juhi tugevusi ja nõrkuseid. “Juhtimine algab eneseteadlikkusest. Kui sa tead, milles oled tugev ja milles mitte, saad teadlikult kaasata inimesi, kes aitavad sul nõrkustest üle saada,” selgitab Soomre. “Juht ei pea olema kõiketeadja, vaid hoopis suunaja, kes aitab igal tiimiliikmel oma koha leida. Juht peab teadma, millised on tema meeskonna liikmete tugevused ja nõrkused ja neid targalt ära kasutama. Kui juht suudab oma nõrkusi kompenseerida meeskonnakaaslaste tugevustega, saab kogu meeskond paremaid tulemusi saavutada.” Selles vaates on ka juhtimine kindel koostöö vorm, kuhu on kaasatud kogu meeskond.

On aga oluline mõista, et kõik saab alguse eesmärgist, usaldusest ja eneseteadlikkusest. “Meeskond ei ole lihtsalt grupp inimesi, kes koos töötavad. Meeskond on üksus, kus iga liige tunneb end väärtuslikuna ja teab, kuidas tema töö aitab kaasa ühise eesmärgi saavutamisele,” selgitab Soomre, tuues näiteks Belbini meeskonnarollide mudeli, mis kirjeldab inimete tugevusi üheksa erineva meeskonnarolli abil. “Kui meeskonnas on selge arusaam iga inimese rollist, väheneb konfliktide tekkimise tõenäosus ning suureneb koostöö sujuvus,” kirjeldab Soomre. “Kindlasti peab aga meeles pidama, et igal inimesel on mitu tugevat rolli ja mitu toimetuleku rolli, ehk teisisõnu varjatud potentsiaal, mille avaldumiseks on vaja tarka juhtimist ja usalduslikku õhkkonda.”

Praktilised soovitused juhtidele:

• Tunne regulaarselt huvi oma meeskonna tugevuste ja nõrkuste vastu. See annab sulle kui juhile ülevaate, kuidas inimestele paremini läheneda ja ülesandeid kõige efektiivsemalt jaotada.
• Kasuta positiivset tagasisidet. Kiitus ja tunnustus, mis on siiras ja asjakohane, on väga võimas vahend inimeste motiveerimiseks. Seda eriti siis, kui sa oled märganud ja tunnustad inimese varjatud tugevusi ning nende arengut.
• Ära karda konstruktiivset kriitikat, kuid suuna see alati dialoogi vormis lahenduste leidmisele. Veelgi parem – kritiseerimise asemel ütle: “Mul on paar mõtet, vaatame need koos üle ja arutame.”

Koostöö – nii lihtne, aga nii raske

Soomre on veendunud, et meeskonna edu ei ole kunagi ainuüksi juhi kanda: “Edukas meeskonnatöö nõuab panustamist igalt meeskonnaliikmelt. See tähendab valmisolekut jagada oma mõtteid, tunnustada teiste tugevaid külgi ja tunnistada oma vigu. Juht saab seda protsessi küll õigeid võtteid kasutades toetada, kuid ilma meeskonna aktiivse osaluseta ei ole võimalik püsivat edu saavutada.”

Edukas meeskonnatöö on Soomre sõnul dünaamiline protsess koos pideva arenguga, kus meeskonnaliikmete tugevusi tuleb korduvalt uuesti avastada, nende nõrkuseid mõista ja usaldust kasvatada. “Kui meeskond suudab neid tegevusi edukalt läbi viia, suudab ta tõenäoliselt ületada kõik takistused.”

* Mats Soomre on ka Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor ja KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja.