Holistiline juhtimiskoolitaja Ivar Raav soovitab: 9 nõuannet, mis aitavad kasvada paremaks juhiks

Juhtimine on pidev enesearenguprotsess, mis nõuab eneseteadlikkust, empaatiat ja valmisolekut muutusteks.

Holistilise juhtimiskoolitaja Ivar Raavi sõnul peaks hea juht juhtima eelkõige iseennast, jättes seeläbi positiivse ja püsiva jalajälje nii organisatsiooni kui ka ühiskonda laiemalt.​ “Hea juht ei jäta endast maha vaid tulemusi, vaid ka tugeva ja turvalise ruumi, milles saavad teised areneda ka pärast juhi lahkumist,” sõnab Raav.

1. Juhtimine on ajutine

Juhtimine peaks olema ajutine roll, mitte eluaegne amet. Mõtle oma rollist kui ajutisest vastutusest, mille eesmärk on kasvatada teisi juhte ja lõpuks ise taanduda. Selline lähenemine aitab vältida võimu külge klammerdumist ja soodustab organisatsiooni dünaamilisust.​

2. Juhi ülesandeks ei ole kõike ise ära teha

Juhtimine tähendab oskust õigel ajal taanduda ja oma meeskonda usaldada. Kui juht loob tingimused, kus meeskonnaliikmed saavad iseseisvalt tegutseda, saavad nad seeläbi ka areneda. See ei tähenda juhtimisest loobumist, vaid teistele teadlikult ruumi loomist, sest nii juhtimine kui ka inimeseks olemine on seotud vastutustega kujundada ruum, kus inimesed tunnevad end väärtuslikuna ja inspireerituna.

3. Juhtimine algab iseendast

Enne kui juht hakkab seadma sihte või määrama suunda, juhivad teda tema enda sisemised mustrid, hoiakud ja reaktsioonid. See tähendab, et tõhusa juhtimise aluseks on tõhus enesejuhtimine. Kui juht ei oska suunata iseennast – oma mõtteid, emotsioone, aega ja energiat, siis hakkab ta juhtima alateadlikult – sageli hirmu, vajaduse või varjatud ootuste põhjal.

4. Empaatia ei ole nõrkus, vaid juhtimise uus standard

Tuleviku juhtimise keskmes on eelkõige empaatia ja pehmed väärtused. Juhtimine nõuab oskust mõista inimesi sügavamal tasandil – märgata nende muresid ja toetada neid nende enda sihiga ühenduse loomisel. Seega peaks juht olema võimeline mõistma ja arvestama oma meeskonnaliikmete tunnetega, luues seeläbi usaldusliku ja toetava töökeskkonna.​ 

5. Kvaliteetsed suhted on tulemuslikkuse aluseks

Organisatsioonisiseste suhete kvaliteet mõjutab otseselt töö tulemuslikkust. Kui juht investeerib aega ja energiat tugevate ja usalduslike suhete loomisse oma meeskonnas, loob see tugeva aluse koostööle ja ühiste eesmärkide saavutamisele.

6. Tagasiside peab looma väärtust, mitte hirmu

Konstruktiivne tagasiside on arenguvõimalus, mitte karistus ning seetõttu peakse peaks see keskenduma konkreetsetele tegevustele, mitte inimestele. Kui meeskonnas on selge, et tagasiside eesmärk on aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele, on seda lihtsam aktsepteerida.

7. Juhtimise mõju ulatub numbritest kaugemale 

Klassikaliselt on juhtimises tähtis olnud ratsionaalsus – Exceli tabelid, protsessid ja tulemused, kuid tõeline juhtimine avaldub inimeste arengus ja organisatsiooni kultuuris, mitte ainult numbrites. Kui juht keskendub läbi kõikide oma tegevuste inimeste arendamisele ja tähendusrikka töökeskkonna loomisele, toob see kaasa suurema pühendumuse ja pikaajalise edu.​

8. Tõeline juht ei peida kahtlusi – ta kuulab neid

Enesekindel juhtimine ei tähenda, et juhil ei oleks kunagi küsimusi, vaid seda, et ta ei eira neid. Tugev juht ei karda kahelda oma otsustes, lähenemistes ega ka iseendas. See ei ole nõrkus, vaid tee sügavama mõistmiseni – oskuseni kuulata oma sisemaailma ja usaldada ka neid külgi, kus kõik pole veel selge. Kahtlused avavad sageli ukse uutele teadmistele ja tõdemustele.

9. Lõpetamine on sama tähtis kui alustamine

Juhtimiskultuuris räägitakse palju sellest, kuidas midagi käivitada ja tähistatakse peamiselt uusi alguseid. Harva pööratakse aga tähelepanu lõpetamise väärtusele. Samas on just lõpetamises oma vägi – julgus sulgeda uksi, mis enam ei teeni, loob ruumi uueks. Targad juhid ei kogu ülesandeid, vaid oskavad ka laualt ära võtta. Nii võib avastada, et mõnikord ei olegi viga motivatsiooni- või tahtejõu-, vaid hoopis ruumipuuduses.