Nähtavus ei ole edevus, vaid juhtimiskompetents: miks ei ole vaikimine enam valik?

Kui on vaja kaasata investeeringuid, siseneda uuele turule või veenda strateegilist partnerit, kerkib lõpuks alati sama küsimus: kas me oleme piisavalt nähtavad?

Nähtavus on usalduse eeldus. Just siis, kui otsused hakkavad sõltuma usaldusest, algab kiirustamine – LinkedIni profiilid vaadatakse üle, leitakse mõni lavapilt, tõmmatakse juht digitaalselt fookusesse ja öeldakse: “Tuleb midagi postitada. Tuleb kuvand luua.”

Mõju ei teki aga siis, kui sul seda järsku vaja on. Mõju tekib siis, kui sa oled seda varem teadlikult ehitanud.

Kui sa pole seda teinud, oled juba hiljaks jäänud, sest usaldust ei saa tekitada sprindina. Seda saab ainult ajas kasvatada. Kui sa arvad, et nähtavust saab viimasel hetkel lihtsalt juurde keerata, siis eksid. Nähtavus ei ole nupp, mida keerata – selle olulisim komponent on usaldus, mida tuleb kasvatada ammu enne, kui seda vaja läheb.

Arvamusliidri kuvand ei tähenda, et sa oled pidevalt pildis. Arvamusliider on see, kelle sõna loeb ka siis, kui ta ei räägi iga päev. See on inimene, kelle mõte loob resonantsi. Mitte see, kes lihtsalt ilmub infovälja, vaid see, kes seda kujundab.

Sinu nähtavus ei kujune sellest, kui sageli sa räägid, vaid sellest, millele sa oma sõna rajad. Ja mõjuv sõnum ei teki turunduskoosolekul – see sünnib sinu enda juhtimispraktikast ja läbimõeldud positsioonist.

See tähendab, et sõnum ei saa olla lihtsalt kenasti vormistatud pressiteade.

See peab tulema:

• sinu tegelikest otsustest – mida sa valid teha või tegemata jätta;
• sinu väärtuspõhisest suunast – mille eest sa seisad;
• sinu eeskujust – kuidas sa käitud kriisihetkel või muutuste keskel;
• sinu sisemisest positsioonist – mitte kellegi teise kirjutatud tekstist, vaid sinu enda mõtlemisest.

Sina pead olema see, kelle arvamus loeb. Turundus või PR võib selle vormistada ja seda võimendada, aga kui sisu ise on tühi või ebaaus, ei teki ei mõju ega usaldust.

Kui sinu panus nähtavusse piirdub umbisikuliste pressiteadete jagamise või postitustega stiilis “olen uhke ja tänulik, et sain laval olla”, siis sul ei ole strateegilist nähtavust. Sul on pealiskaudselt dokumenteeritud kohalolek, ilma tähenduse ja mõjuta.

Sa näitad, et olid kuskil, aga sa ei ütle midagi, mis paneks kuulaja mõtlema või tegutsema. Ja olgem ausad – mitte keegi ei mäleta neid postitusi. Need ei loo dialoogi, ei ehita usaldust ega anna sulle autoriteeti, vaid tõestavad, et sa lihtsalt eksisteerid.

Kui tahad ehitada päris arvamusliidri kuvandit, siis alusta sealt, kus on kõige rohkem sisemist survet. Mõtle, mis sind sinu valdkonnas päriselt närvi ajab. Mis on need vaikimisi aktsepteeritud normid, mis tegelikult ei tööta? Mis aeglustavad arengut, aga millest kõik vaikivad? Mis võiks olla võimalik, kui see vaikimine lõpuks katkeks?

Just sealt algab nähtavus, millel on mõju. Mitte formaalsus, mitte kohustus, vaid kohalolu, mis loob konteksti ja liikumist.

Ja kui sul on midagi öelda, siis sa ütled selle välja. Mitte siis, kui on mugav, vaid siis, kui see on vajalik.

Vaikimine ei ole enam tugevus. See ei võrdu enam tagasihoidlikkusega. Tänases kontekstis on vaikimine tegelikult ruumi loovutamine – kellelegi, kellel võib-olla ei ole sinu kogemust ega sügavust, aga kellel on rohkem julgust olla nähtav. Sest infoväli ei jää tühjaks. Kui sina ei räägi, siis räägib keegi teine. Ka sinu töötajatele. Ka sinu partneritele. Ka turule.

Mõtle hiljutise Tervisekassa skandaali ja Rain Laane lahkumise peale. Kogenud ja tuntud juhina sattus ta meediatsükli keskmesse, kus olid skandaal, avalik arutelu ja spekulatsioonid. Ta ei sattunud sinna aga enda hääle kaudu ega ka mitte enda platvormil.

Just siin peitub tänase infoajastu valus paradoks: kui sul ei ole oma platvormi ja auditooriumi, siis sa ei kontrolli, kuidas sind nähakse ja sa sõltud täielikult teiste tõlgendustest – meediast, kommentaaridest ja avalikust meeleolust. Sa oled kergesti tühistatav, sest sul pole kohta, kus saaksid end ise kehtestada.

Me ei kuulnud tema lugu tema enda sõnadega. Mitte seepärast, et tal poleks olnud midagi öelda, vaid sest ta polnud seda ruumi varem üles ehitanud. Usaldust ei saa võtta riiulilt, kui on kriis. Kui nähtavust ei ole varem teadlikult kasvatatud, siis on liiga hilja seda tekitama hakata just siis, kui sa seda kõige rohkem vajad.

Siin tulebki mängu nähtavus kui juhtimiskompetents. Mitte PR-võttena ega turundustrikina, vaid päris kommunikatsioonina, mis loob autoriteeti ja tähendust. Mõjukad juhid lihtsalt ei postita, vaid loovad raamistiku. Nad ei peegelda teiste mõtteid, vaid loovad uusi mõttemustreid. Nad ei ilmu pildile, vaid annavad sellele pildile sisu ja tähenduse. 

Eestis valitseb vaikusekultuur. Juhti hinnatakse siis, kui ta ei sega vahele, ei torgi ega polariseeri. Teda hinnatakse, kui ta hoiab distantsi ja räägib pigem suletud uste taga.

Avalik sõnavõtt tundub riskantne, sest mis saab siis, kui keegi ei nõustu? Äkki keegi solvub? Äkki tundub, et sa upitad ennast?

Meil on levinud uskumus, et nähtavus tähendab egotrippi ja kui juht on pildis, siis ta tahab tähelepanu. Arvatakse, et kui keegi kirjutab midagi LinkedInis, siis ta ilmselt peab end liiga oluliseks. Nii sünnibki kultuur, kus olulised mõtted jäävad ütlemata, sest kardetakse näida liiga esiletükkivana.

Tegelikult ei ole nähtavus edevus. See on usalduse ehitamine. See on juhtimise tööriist. Nähtav juht ei ole see, kes räägib palju, vaid see, kes räägib õigel hetkel, kes ei peegelda, vaid suunab, ei postita formaalsusest, vaid mõtestatusest.

Kui sina ei räägi, räägib keegi teine, ja kui sina ei loo selgust, täidab selle ruumi keegi, kelle sõnal võib olla vähem sügavust, aga rohkem julgust. Nähtavus on nagu hoovus – sa kas juhid seda ise või triivid lihtsalt kaasa.

Golin 2024 CEO Impact Index: nähtavus = mõju

Golin 2024 CEO Impact Index* kinnitab seda mõtteviisi väga selgelt. Uuring näitab, et kõige mõjukamad juhid on ärilistes sõnumites kuus korda aktiivsemad, nende häält kuuldakse rohkemates kontekstides ja nende mõju ulatub kaugemale kui nende ametinimetus. Nad ei taha lihtsalt rääkida, vaid nad on nähtavad, sest neil on midagi öelda. Ja see, mida nad ütlevad, kõlab usaldusväärselt, sest nad on seda usaldust juba aastaid järjepidevalt ehitanud.

Uuring toob esile, et LinkedIn on juhtide jaoks kõige stabiilsem ja strateegilisem platvorm, kus nähtavusel on reaalne mõju.

Kuigi ainult 18% juhtidest kasutab seda täielikult ära, näitab andmestik, et just neil juhtidel on kõige suurem mõju. Samas kui postituste koguarv on vähenenud, on kaasatus (engagement) tõusnud rekordtasemele. See tähendab, et kvaliteet on muutunud olulisemaks kui postitamise sagedus.

Samal ajal toob uuring välja ka põhjuse, miks paljud juhid digitaalsest nähtavusest eemale hoiavad – negatiivne meediakajastus, polariseerumine, üleekspositsiooni hirm. Platvormidest loobumine ei vähenda aga riske, vaid vähendab juhi enda mõju nende riskide suunamisel.

Kõige mõjukamad juhid eristuvad läbi mitmekanalilise kohalolu. Nad ei piirdu meediaga, vaid osalevad ärifoorumitel (Top 10 juhid olid 6,5 korda aktiivsemad esinejad), loovad kontakti oma inimestega ning on nähtavad oma valdkonna kogukondades. See on nähtavus kui juhtimiskompetents, mitte kommunikatsiooni kõrvalharu.

Ja nüüd tuleme tagasi sinu enda juurde. Kui sul ei ole arvamusliidri kuvandit, siis ei tea inimesed, mille eest sa seisad. Nad ei tea, mille vastu sa oled. Nad ei tea, miks nad üldse peaksid sind kuulama, kui sa lõpuks midagi ütled.

Arvamusliidri kuvand ei ole luksus. See on kaasaegne juhtimiskompetents. Kui sa tahad, et sind kuulatakse just siis, kui see kõige rohkem loeb, kriisihetkel, strateegilises läbirääkimises või avalikus debatis, peab sul olema nähtavus, mis ei ole sündinud paanikas, vaid läbi usalduse.

See tähendab, et sul peab juba varem olema olemas auditoorium, kes sind teab, usaldab ja oskab sinu häält lõputus infomüras ära tunda. Inimesed peavad teadma, mille eest sa seisad ega pea googeldama, kes sa oled. See usaldus ei teki ühekordse kampaaniaga ega pressiteatega, vaid nähtavuse kaudu, mida on strateegiliselt ehitatud järjepideva kohaloluga – ausalt, mõtestatult ja sisuliselt.

Kuidas arvamusliidri kuvandi teadlikult kujundada?

1. Vali üks fookusteema. Ära proovi rääkida kõigest. Keskendu ühele teemale, mille eest seisad ja millega tahad, et sind seostataks.
2. Räägi sellest, mis vajab muutust. Too välja, mis ei toimi. Küsi, vaidle, suuna arutelu. Julge öelda välja ka see, mida teised veel ei ütle.
3. Ole järjepidev. Piisab 1–2 sisukast postitusest kuus ja ühest mõtestatud esinemisest kvartalis. Sa ei pea tegema rohkem, aga sa pead tegema paremini.
4. Ole kohal ka siis, kui see on ebamugav. Juht ei räägi ainult siis, kui kõik nõustuvad. Juht võtab sõna ka siis, kui on vaja luua selgust ebakindluses.

* Lae alla!